Agronoom: tänavuste põuakahjude kõrval on naiivne rääkida eurotoetuste suurenemisest

Agronoom Ülo Niisuke leiab toimetusele saadetud kirjas, et otsetoetuste suurenemine põuakahjusid ei hüvita ning küsib, kuidas on Maaelu Edendamise Sihtasutuselt võimalik saada käibelaenu juhul, kui puudub tagatis.

Heinakuu 31. päeval juhtus erakordne sündmus, välgu poolt süüdatuna põles Voore külas karjamaa.

Olen 80 aasta jooksul näinud maikuu viimaste päevade lund ja vihmast poriseks muutunud vilja- ja kartulipõlde, kuid põud, mil kolme kuu jooksul on 60 mm (norm 190 ) sademeid, sedagi keskmisena, on looduse kättemaks.

Lõivu ei maksa need, kes selle aastate jooksul on põhjustanud, vaid põllumees.

Kuidas edasi?

Täna ei ole aeg poliitilisteks mängudeks ega aeg halva mängu juures naeratada. Esimesed koristuspäevad näitavad, et isegi tagasihoidlik prognoos osutub valeks. Näiliselt on vili põllul korraliku välimusega, kuid punkrisse koguneb vaid pool oodatust.

Eestis oli 2017. aastal keskmine teraviljasaak 330 700 hektarilt 3967 kg/ha, Virumaa 47 220 hektaril oli saagikus 3877 kg/ha.

Mõelgem majanduslikult - milline on kahju, kui saak väheneb ühe tonni võrra hektarilt? Selle maksumus tänastes kokkuostuhindades on kultuuride keskmisena 150€/tonn, ning kahju kogu riigis on 50 miljonit eurot.

Kahe tonni väiksema saagi korral saadakse 330 000 hektarilt 660 000 tonni vähem saaki, mis kokkuostuhindades tähendab ca 100 miljonit.

Ainuüksi suurima teraviljapinnaga Virumaa, kus saak tuleb poole väiksem, on kahju 14 miljonit eurot.

Käesoleva aasta saagid ei kata tootmiskulusid. Lisaks teravilja kasvatajatele tuleb lisada kartulikasvatajate ja aianduse kahjud.

Panti tuleb panna kodu

Meie poliitikutel peab muutuma arusaam olukorrast. Rääkida Euroopa Liidu toetuste suurenemisest, võrreldes möödunud aastaga 10 miljoni võrra, on nende arvude taustal naiivne.

Teiseks - 20 miljoni laen ei ole toetus, kuna laen tuleb tagasi maksta intressiga. Kas on võimalik laenu saada MESilt kui ei ole tagatist, kuid saaki saamata ei ole tagatis? Nähtavasti tuleb panti panna kodu.

Meedia kajastab laenu kui toetust ja nii kujuneb üldsusel arusaam järjekordsest põllumeeste abistamisest.

Kolmandaks on vaja vabariigis välja kuulutada erakorraline olukord, et pankadel oleks alus seniste laenumaksete ajatamiseks, pangad ei allu maaeluministeeriumile.

See oleks ka kaitseks, kui teravilja kokkuostjad nõuavad tarnelepingute mittetäitmise eest leppetrahve, sest põud on vääramatu jõud. Ka PRIAle on see põhjuseks, miks võib varem toetusi välja maksta.

Neljandaks peab valitsus võtma initsiatiivi ja koos põllumeestega looma USAs ja mitmetes Euroopa Liidu maades kasutatava saakide kindlustamise süsteemi.

Liiga tihti kustutame tuld, kui katus on sisse kukkunud. Me ei soovi, et Eesti külast jääks alles ahervaremed.