Leili metsalood | Õppepäev Valgamaa metsades
Tunnistan, et ega ma kuigi sageli Lõuna-Eestisse või Valgamaale ei satu. Mulle olid mitmekümne aasta tagustest aegadest mällu jäänud pildid Taagepera kõrgetest kuuse- ja männimetsadest. Neid teeäärseid vanu metsi enam alles küll pole, aga uus mets on kasvama pandud ja asemel on noorendikud.
Seekordse käigu eesmärgiks olidki metsakultuurid ja noorendikud, teisisõnu metsauuendus. Liikusime peamiselt kuivenduskraavide võrgustikuga kaetud kõdusoo kasvukohtades, kus lankidel on maapinna ettevalmistus tehtud ja raiesmik uuendatud istutamise teel kuusega.
Kohati ulatub rohi ja vaarikas küll üle pea, kuid erinevatel aastatel istutatud kuused kasvavad maapinna eelneva ettevalmistusega kohtades hästi. Polegi suurt vahet, kas on labidaga istutatud paljasjuurseid 3-4 aastaseid taimi või istutustoruga 1,5-aastaseid potitaimi. Kümne aastaga on väiksed potitaimed kasvus vanematele sedavõrd järele jõudnud, et ei teegi vahet, kumb oli kumb. Loomulikult nõuavad kõik väiksed taimed esimestel aastatel hooldamist - võsa, põõsaste ja rohttaimede eemaldamist.
Kui sai küsitud, kas kusagil neid kõrgeid palumetsa-männikuid veel on, siis päeva lõpus sinna ka jõudsime. Sai näha nii sihvakat männimetsa kui männiga uuendatud raiesmikke.
Ehkki tugevate metsameestega on minusugusel, omas tempos liikuma harjunud eidel raske metsas sammu pidada, tasub eneseharimise mõttes mõnikord selliseid käike ette võtta ja saada aimu, kuidas majandavad oma metsi suured metsafirmad. Ega sellistel kordadel me omanikke tavaliselt ei näe, kuid metsaasju ajavadki „töömesilased“, kes on haritud ja suurte praktiliste kogemustega. Endiselt tunnetan mõningast vahet väikemetsaomanike ja suurte firmametsade majandamise viisides.