Raikküla mõisapargi taastamine sai hoo sisse



Raikküla mõisapargi taastamine sai hoo sisse
Mõisapark on lahutamatu osa kogu kompleksist.Erakogu

Raplamaa Maakonnasipelga tiitli pälvis projekt, mille käigus telliti ühele Eesti suurejoonelisemas klassitsistlikus mõisaansamblis asuvale, muinsuskaitse all olevale pargile – Raikküla mõisapargile – geoalus ja koostati pargi hoolduskava.

MTÜ Raikküla Mõis (juhatuse liikmed: Ivo Lambing, Karmel Jõesoo ja Elle Jõesoo) tegeleb Raikküla mõisasüdame taastamisega entusiastlikult juba pikki aastaid. Just viimaste aastate jooksul on Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel jõutud mõisapargi taastamiseni.

„Raikküla on küllalt unikaalne mõis selles mõttes, et me ei räägi siin ainult uhkest peahoonest, vaid mõisasüdame moodustab mitmekülgne hoonekompleks, mille lahutamatu osa on ka park,” selgitab Ivo Lambing.

15 hektari suurusest pargist on MTÜ käes ligemale 5 hektarit ning see on ala, mille taastamine on võimalik. „Peahoone ees on Inglise stiilis park, selle taga regulaarosa.

Ülejäänud alal on eri omanikud,” jutustab Lambing. 1960. aastatel rajati peahoone kõrvale kool ning see osa pargist on nii halvas olukorras, et ilmselt ei ole seda enam võimalik taastada.

Eesti esimene kiviktaimla

„Mõisapark tervikuna hävineda ei tohi,” on Lambig kindel. Ta jutustab, et siin asub näiteks üks Eesti imposantseim ja väärikaim vana künnapuu, peahoone ees kasvab suur hall pähklipuu, mis olevat omasuguste seas Eesti suurim. Pargile lisab väärtust fakt, et siia asutas kuulus geoloog ja maadeuurija Alexander von Keyserling Eesti esimese kiviktaimla. Nüüdseks sellest kahjuks füüsiliselt midagi järel ei ole, ent tõik iseenesest annab muinsuskaitse all olevale pargile lisavärvingu.

Seotud lood:

Oma toimetustega pargini jõudes koostas MTÜ Raikküla Mõis kõigepealt pargi muinsuskaitse eritingimused, misjärel avanes võimalus taotleda KIKi projekti kaudu raha pargi geoaluse ja hoolduskava koostamiseks – see eelmisel aastal ka õnnestus.

Hoolduskavva sai kirja pargi hooldusvajadus järgneva kümne aasta jooksul. Projekteerimis-büroo Sirkel ja Mall koostatud geoalusele märgiti objektide asukohad pargis koos pinnasereljeefiga. See andis aluse hilisemale projekteerimisele ja ehitamisele.

Lambing jutustab, et 2016. aastal saadi KIKist vahendeid pargi restaureerimisprojektiks (teostajaks Artes Terrae maastikuarhitektuuribüroo) ja esmasteks hooldustöödeks. „Lähiajal hakkavad hooldustööd pihta, näiteks võtame maha 70 puud, mis on oma aja ära elanud,” teatab Lambig entusiastlikult. Tema sõnul on asjade säärane käik loogiline – esimesele sammule järgneb teine ja nii edasi. Park tuleb korda saada.

„Kõige väärtuslikumaks teeb pargi taastamise protsessi see, et Raikküla mõisasüda saab selliseks, nagu see olema peab: inimesed saavad siin käia, üritused toimuda – park on avatud.”

Projekti elluviija: MTÜ Raikküla Mõis
KIKi toetus: 5254 eurot keskkonnaprogrammist