„Rakett” käitleb meditsiinijäätmeid


„Rakett” käitleb meditsiinijäätmeid
KIK

Tartumaa Maakonnasipelga pälvis nakkusohtlike jäätmete käitlemiseks soetatud keeruline, ent vajalik seade – autoklaav tervishoius tekkivate nakkusohtlike jäätmete käitlemiseks. Tartu Ülikooli Kliinikumis töötav seade on asjatundjate sõnul puhas ja efektiivne ning on haiglaringkondades saanud hüüdnimeks „rakett”.

Tartu Ülikooli kliinikumi keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe selgitab, et jäätmeautoklaavis käideldakse kehavedelikega saastunud ühekordseid materjale, samuti saastunud ja kasutamata ühekordseid meditsiinilisi terariistu. „Kliinikumis tekib erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid, kehavedelikega saastunud materjale aastas umbes 200 tonni, lisaks käitleme naabermaakondade samasuguseid jäätmeid umbes 30 tonni aastas.”

Kliinikumis on jäätmekäitlust arendatud tema sõnul 2000. aastast alates. „Kindlasti haiglate osas on see üks paremini välja töötatud jäätmekäitlussüsteeme. Tänaseks võib öelda, et kliinikumis korrektne jäätmekäitlus töötab ja ka töötajate seas on jäätmete sorteerimine populaarne tegevus.”
Tegelikult pole „must töö”

Triin Arujõe sõnul on inimeste tavaarusaam, et majas, kus jäätmeautoklaav asetseb, sorteeritakse eraldi jäätmeid ja see on igapidi „must töö“. „Tegelikult nii see ei ole – kõik jäätmed sorteeritakse tekkekohtades, haigla osakondades, meie juurde jõuavad nad korrektselt pakendatuna ning kogu autoklaavi töötsükkel on täisautomaatne, nii et mingit käsitsi jäätmete sorteerimist, tõstmist või muud taolist siin ei toimu. Kõik on väga puhas.”

KIK toetas keskkonnaprogrammist Tartu ülikooli kliinikumi autoklaavi rajamist 178 375 euroga. KIKi projektispetsialist Indrek Põder meenutab, et 2014. aastal kerkis Eestis probleem, kuidas saada hakkama eriti ohtlike nakkushaigustega kaasnevate jäätmetega. „Tegemist oli võimaliku Ebola viiruse levimisega Eestisse seoses viirusepuhanguga Lääne-Aafrikas,” kirjeldab Põder. Terviseameti juhiste järgi pidi nakatunuid ravima kas Lääne-Tallinna keskhaiglas või siis Tartu Ülikooli kliinikumis. „Seoses sellega tõusetus teravalt ka tervishoius tekkivate IV ohukategooria jäätmete käitlemine.”

Eestis on Põderi sõnul võimalik nimetatud jäätmeid töödelda ainult Tartu Ülikooli kliinikumi jäätmekeskuses, ent ka selles keskuses varem töötava seadme puhul oleks selle võimekus olnud piiratud, seda eelkõige suuremate jäätmekottide vastuvõtmise puhul.

„Kõigest eeltoodust lähtudes ning sooviga tagada Eestile valmisolek töödelda nõuetekohaselt tervishoius tekkivaid IV ohukategooria jäätmeid, toetati uuema põlvkonna suurema jõudlusega autoklaavi soetamist Tartu Ülikooli kliinikumi jäätmekäitluskeskusesse.”

Nakkusohu edukam likvideerimine

Uus seade annab Eestile tervikuna valmisoleku saada senisest ohutumalt hakkama eriti ohtlikke nakkushaigusi põdenud patsientide kokku puutunud materjali töötlemisega. Seade on oma võimsuselt planeeritud töötlema ka teistes tervishoiuasutustes tekkivaid IV ohukategooria jäätmeid juhul, kui see vajadus peaks tekkima.

Seadme soetamine ja paigaldamine ja kogu projekti elluviimine oli Põderi kinnitusel edukas. „Soetati jäätmeautoklaav koos integreeritud lifti, trepi ja platvormiga. Seade töötab senini korrektselt. Koostöö toetuse saaja, projektijuhiga toimis väga hästi. Projekt oli hästi läbi mõeldud, KIKi rahastamise reeglid eelnevalt selgeks tehtud ning küsimuste korral pöörduti aegsasti KIKi poole. Kiidan toetuse saajat korrektse projekti planeerimise ja elluviimise eest!”

Miks otsustati just seda projekti toetada, selgitab KIKi Tartumaa esindaja Indrek Põder
Aastal 2014 tõusetus Eestis probleem, kuidas saada hakkama eriti ohtlike nakkushaigustega kaasnevate jäätmetega. Tegemist oli võimaliku EBOLA viiruse levimine Eestise, sesoses EBOLA viiruse puhanguga Lääne-Aafrikas. Terviseameti juhiste järgi pidi nakatunute ravi toimuma kas Lääne-Tallinna Keskhaiglas või siis Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Seoses sellega tõusetus teravalt ka tervishoius tekkivate IV ohukategooria jäätmete käitlemine. Eestis on võimalik nimetatud jäätmeid töödelda ainult SA TÜ Kliinikumi jäätmekeskuses. Samas ka selles keskuses töötava seadme puhul oleks tema võimekus olnud piiratud, seda eelkõige suuremate jäätmekottide vastuvõtmise puhul.

Kõigest eeltoodud lähtudes ning sooviga tagada Eestile valmisolek töödelda nõuetekohaselt tervishoius tekkivaid IV ohukategooria jäätmeid toetati uuema põlvkonna (suurema jõudlusega) autoklaavi soetamist SA Tartu Ülikooli jäätmekäitluskeskusesse.

Milles seisneb projekti erilisus ja panus keskkonna hoidmisesse?

Uus seade annab tervikuna Eestile valmisoleku hakkama saamiseks senisest ohutumalt eriti ohtlike nakkushaigustega patsientidega kokkupuutunud materjali töötlemiseks. Seade on oma võimsuselt planeeritud töötlema ka teistes tervishoiuasutustes tekkivaid IV ohukategooria jäätmeid juhul, kui see vajadus peaks tekkima.

Kuidas projekt Sinu arvates õnnestus?
Projekti elluviimine oli edukas. Soetati jäätmeautoklaav koos integreeritud lifti, trepi ja platvormiga. Seade töötab siiani korrektselt nii nagu tarvis.

Milliseks hindad koostööd toetusesaajaga?
Koostöö toetuse saajaga toimis väga hästi. Projekt oli hästi läbi mõeldud, KIKi rahastamise reeglid eelnevalt selgeks tehtud ning küsimuste korral pöörduti aegsasti meie poole. Kiidan toetuse saajat korrektse projekti planeerimise ja elluviimise eest!