Soome lahe suurimaks mureks on vetikate vohamine
Rahvusvahelisel avaüritusel Helsingis ütles Soome keskkonnaminister Ville Niinistö, et viimase 30-40 aasta jooksul on inimtegevus hakanud oluliselt enam mõjutama keskkonda. Soome laht on niivõrd tundlik ning sellele avaldavad mõju kõigi kolme riigi elanikud.
Ka Soome president ja aasta patroon Sauli Niinistö rõhutas riikide ühishuvi ja -vastutust. „Soome laht on meie kõigi ühine vastutus ning seda me ei saa lükata järeltulevate põlvkondade kanda – me peame tegutsema kohe. Me ei saa olla rahul lahe praeguse olukorraga. Tänu teadlastele saame aasta lõpuks andmed, mille põhjal välja töötada täpne tegevusplaan,“ ütles president Niinistö.
„Soome laht on praegu paremas seisus, kui aastakümneid tagasi, ent hulk tööd on veel ees ning meil tuleb teha kõik endast olenev selle parandamiseks. Lahevesi on väga tundlik inimtegevuse mõjudele ning selle heaolu sõltub meie võimest õigesti hinnata ja kavandada oma tegevusi,“ ütles Eesti Keskkonnaministeeriumi kantsler Talijärv.
Näiteks on üheks oluliseks teguriks tihenenud laevaliiklus, mis toob kaasa sadamate laiendamise ja uute väikesadamate rajamise vajaduse. Laevaliikluse mõju rõhutasid ka Soome president ja keskkonnaminister.
„Igal aastal külastab meie sadamaid järjest rohkem kruiisi- ja väikelaevu. Turismi vaatevinklist on oluline, et väikelaevadel oleks võimalik randuda ka väljaspool suuri sadamaid ning sama tähtis on, et see ei kahjustaks me keskkonda,“ selgitas Talijärv.
Soome lahe suurimaks keskkonnamureks on toitainete küllastumisest tekkiv vetikate vohamine, mis sageli toob kaasa hapnikupuuduse merevees ja vee kvaliteedi languse. Selle otseseks põhjustajaks on eelkõige põllumajanduses kasutatavate toitainete sattumine merevette. Omaette murettekitav on veel võõrliikide sisseränne. Näiteks on järjest suurenenud ümarmudilate hulk, kes toituvad väiksematest kaladest ja kalamaimudest ohustades nii uute kalapõlvkondade juurdekasvu.
Oluline on tähelepanu pöörata ka kalavarudele ja nende taastamisele. Soome laht on väga oluline püügipiirkond nii harrastus- kui elukutselistele kaluritele, kus peamisteks kalaliikideks on ahven, lõhe, meriforell, siig, meritint ning räim ja kilu. Kuna enamik siinse piirkonna lõhejõgedest suubuvad Soome lahte, on lõhiliste arvu suurendamiseks vajalik kalade rändeteede avamine ning kude- ja elupaikade taastamisse. 12 objektil on juba loodud kaladele head elu- ja liikumistingimused ning järgmisena võetakse ette veel 10 objekti. Lisaks tehakse koelmute taastamistöid.
