Šoti mägiveised aitavad rannaniitu hooldada

Pärnumaal pälvis „Maakonnasipelga” suurima tähelepanu projekt, mille tulemusel soetati Luitemaa looduskaitsealal raskesti hooldatava, poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldamiseks šoti mägiveiseid. Nende sümpaatsete sarviliste osaks saab traditsioonilise maakasutuse taastamine piirkonnas.

Projekti organiseerinud MTÜ Rannametsa Rannaniit projektijuht ning Are abivallavanem Siret Tammekänd jutustab, et Luitemaa looduskaitseala on suur ja eriilmeline, siin on nii luitemännikuid kui ka rannaniite. „Meie projekt hõlmas tükikest sellest rannaniidu 48hektarilisest alast, kus enne laius kohati üle kahe meetri kõrgune roostik.”

Rannaniit on traditsiooniline mere mõjutustega poollooduslik kooslus, mille kujunemises ja hoidmises on oma majandustegevusega rolli mänginud ka inimene. Traditsioonilise karjakasvatuse abil ei lastud roostikul tekkida ning see hoiab koosluse liigirikkana.

Loodusuurijad kinnitavad, et rooväli oma olemuselt nii liigirikas ei ole, näiteks paljud rannaniidu taimed, sh käpalised, roostikus kasvada ei saa. Sama lugu on lindudega — roostik sobib küll roolindudele, ent avatud rannaniit pakub eluvõimalusi suuremale arvule ja ka haruldasematele liikidele, teiste seas kurvitsalistele, hanedele ja värvulistele.

„Meie projekti piirkonnas oli roostik tihe ja merd esialgu ei näinud. Nüüdseks on osaliselt tänu loomadele rand juba avatud,” selgitab Tammekänd ja ütleb, et lõpptulemuseks peab olema madal murune ala.

Puudu transpordivahendist
Selleks et rannaniit madalaks muruseks alaks muutuks, teevad põhitöö ära šoti mägiveised. Eelmisel aastal „Maakonnasipelga” konkursil võidutöö toonud projekti kaudu soetas MTÜ 31 veist. Pärast seda on toetust saadud veel Ühtekuuluvusfondist, mille kaudu tõusis mägiveiste arv kahe projekti koostöös 73 loomani. „Põhikarjaks on see piisav. Kui kari suureneb, siis seda juba tänu sündinud noorloomadele,” märgib Tammekänd, ent selgitab, et edaspidi soovitakse ilmselt KIKilt toetust loomapidamiseks vajalike abivahendite soetamiseks. Konkreetselt oleks vaja transpordikäru, sest karjatavasse alasse kuulub ka osa, kuhu loomad ise ligi ei saa ning kuhu peab neid eraldi vedama. Kuna MTÜl seesugust käru ei ole, on kõnealune ala karjatusest seni välja jäänud.

MTÜ Rannametsa Rannaniit on saanud Tammekändi sõnul veel toetust Keskkonnaametist karjaaedade rajamiseks. „Meie ei pea loomi suurel alal vabalt, vaid karjatame neid koplite kaudu. Kui veised on ühe tühjaks söönud, liiguvad nad edasi järgmisse.”

Raha taotlemise kohta KIKist
Keskkonnainvesteeringute Keskuselt raha taotlemise kohta ütleb Tammekänd, et sellega saab soovi korral hakkama ilmselt iga loodushoiust huvitatu, kes veidigi paberimajandusega kokku on puutunud.

„Tänu maakondlikule esindajale ja Tallinna ametnikele, kes on meeletult abivalmid ja toredad, on raha taotlemine tehtud tegelikult üsna lihtsaks. Meie oleme neile väga tänulikud.”

Mis taotlemise keeruliseks muudab, on nõue, et alates 6000 eurost tuleb tööde tellimiseks korraldada riigihangete registris korrektne riigihange ning see on tavalisele inimesele juba keeruline protsess. „Ent selgi juhul tasub abi küsida ning seda ka antakse,” julgustab kogenud projektijuht Siret Tammekänd.

Šoti mägiveised aitavad rannaniitu hooldada
Projekti elluviija: MTÜ Rannametsa Rannaniit
KIKi toetus: 15 993 eurot keskkonnaprogrammist