Taliraps on koristatud ja müüdudki
Nii oli see vähemalt Järvamaal, kust osaleb viljelusvõistlusel kaks talirapsi põldu. Nii Väätsa Agro kui ka Karinu PM OÜ võistlevad esimest korda ning mõlemad panustasid sordile DK ‘Sequoia’.
Ära kiirusta!
Karinu osaühingus on külvipinda 1400 hektarit, taliraps kasvas 118 hektaril. Ettevõtte põllud on suured ning paljud neist asuvad külma ja tuule eest varjul metsade vahel. Nii olid külmakahjud väikesed ja raps talvitus hästi ka 34 hektari suurusel võistluspõllul.
Võistlusrapsi kasvatas noor põllumees Jarmo Leht, kes tuli Karinule kahe aasta eest kolmanda kursuse tudengina töökuulutuse peale.
Kesk-Eestis meeldib Läänemaa noormehele see, et siin on mullad paremad, põllud suuremad ja ka saagipotentsiaal suurem. Seda kinnitab ka võistluspõllu rapsisaak, mis oli koristusajal 5,2 tonni hektari kohta. Lõplikud numbrid selguvad hiljem.
Mullu pärast varase odra koristust tehti võistluspõllul sügavkobestus ja umbrohutõrje. Seeme läks mulda 10. augustil koos kompleksväetisega. Sügisese kasvu reguleerimiseks ja haiguste ennetamiseks kasutati Juventust.
Jarmo Leht pole seda meelt, et tänavu tulnuks kevadise väetamisega alustada enne lubatud aega, 1. aprilli. “Pärast tuli veel külma ja liigvarased väetajad hävisid,” arvab noor agronoom, kes ise tegi esimesed turgutusringid väetiste ja aminohapetega aprilli algdekaadil. Hiljem sai põld veel kaks korda NSi ja korra leheväetist.
“Võistlusotsuse tegin siis, kui põld õitses – õitsemine oli väga ilus ja ühtlane,” sõnab Jarmo Leht.
Kuigi raps õitses ära enne hiilamardika rünnakut ja tõrjet ei tehtud, kannatas põld hiljem peitkärsaka pärast, nii et vahepeal plaanis mees võistlemisest loobuda. Õnneks ta seda siiski ei teinud ning koristuseni jõuti 3. augustil.
Aprill pani proovile
1990. aastal Jäneda tehnikumi lõpetanud Anneli Tihu leidis end uuesti agronoomiametist 17 aastat hiljem. Sellest peale juhib ta Väätsa Agro taimekasvatust. Väätsa Agro harib kokku 4180 ha põllumaad, taliraps kasvab sellest 226 hektaril. Võistluspõllu suurus oli 10 hektarit.
“Lapsepõlves elasin Väike-Maarjas, kus käisime kooliga väga palju kolhoosis tööl. Ka vanemad olid kolhoosis – need mälestused peletasid suurmajandist eemale,” sõnab naine. “Praegu tunnen, et olen õiges kohas. Tänapäevases põllumajanduses meeldib mulle, et põlluharimises on ühendatud teadmised, infotehnoloogia ja moodne tehnika. Infotehnoloogia viimane sõna on kasutuses just põllumajanduses.”
Suhtlemisprobleemi pole tal töömeestega olnud, kuigi esimestel aastatel tuli end tõestada. “Inimesed olid tuttavad. Meil on väga hea meeskond,” ütleb ta.
Viljelusvõistlusele mineku mõte sündis korraga nii Anneli kui ka Väätsa Agro tegevjuhi Lenno Lingi peas. “Saneerimise ja pankrotiohu aastatel olid rahalised võimalused viletsad, põldu ei saanud panustada,” selgitab taimekasvatusjuht, miks heade põldudega Väätsa Agro varem võistelnud pole.
Tänavune võistluspõld rajati põldheina järel. Esimene niide tehti siloks, siis puhastati maa umbrohust, veeti põllule tahesõnnik, künti see sisse ja kultiveeriti. Seeme sai mulda 7. augustil. Pärast taimekaitset, nälkjatõrjet ja boorväetist läks põld talvituma.
Kevadel oli Väätsal palju ilusaid põlde. “Tükk aega mõtlesin, millised neist võistlusele esitada,” räägib Anneli Tihu. Valik langes talirapsi- ja talinisupõllule.
“Õnneks oli meil sel lühikesel talvel ka lumi maas,” ütleb agronoom, lisades, et tõeline katsumus oli hoopis aprill. “Kõik taimed päeval kasvasid, aga külmadel öödel vajusid longu. Mõnel põllul olid lehed lausa pragulised.”
Esimese ammooniumnitraadi said põllud aprilli algul, siis turgutati neid Ruter AAga, hiljem anti veel lämmastikku, väävlit ja boori. “Loomulikult tuli teha ka taimekaitse. Oleme püüdnud iga töö teha õigel ajal,” võtab Anneli Tihu põllul tehtu kokku.
Kui 9. augustil koristama hakati, tuli hektarisaagiks punkrikaalus 5 tonni ja ta loodab, et lõpptulemus jääks 4,5 peale. “Aga mulle meeldib tegelikult siis saaki lugeda, kui see salves on!”
Head rapsisaagid
Viljelusvõistlejate sõnul on tänavused saagid head, aga hind vilets (börsihind u 320 eurot/tonn). Praeguseks on taliraps enamikul siiski koristatud ja müüdud.
Nii ütles Põlvamaa mees Argo Must oma talirapsi ‘Sherpa’ saaginumbriks 4,8 tonni hektarilt, kiites ka koristusaegset ilma, mis on peaaegu iga päev vilja koristada lasknud. Sama sort andis Virumaal Voore Farmi võistluspõllul välja 4,5 tonni ringis.
Kokku võistleb tänavu kümmekond rapsipõldu. Kõige rohkem ongi talirapsi, lisaks suvirapsi ja üks rüpsipõld. Enamik neist asub Lõuna-Eestis, kuid kaardil on ka Kesk-Eesti maakondi: Järvamaa, Virumaa, Viljandimaa ja Raplamaa.
Rapsiga osalevad
Mudasilla talu, Valgamaa
Halinga OÜ, Pärnumaa
FIE Rein Jurs, Tartumaa
Pae Farmer OÜ, Raplamaa
Bioman Agro OÜ, Viljandimaa
Lõuna-Antsu talu, Võrumaa
Saimre Viljakasvatuse OÜ, Viljandimaa
Clahel OÜ, Tartumaa
Karinu PM OÜ, Järvamaa
Tammiku Agro OÜ, Põlvamaa
Väätsa Agro OÜ, Järvamaa
Argo Musta Koolimaa talu, Põlvamaa
Voore Farm OÜ, Lääne-Virumaa
