Osalesid nii üksikisikud kui ka kogukonnad, küla- ja noorteseltsid, sõpruskonnad. Mõtteid ja ettepanekuid laekus üle Eesti.

Teiste seas sooviti kooliõpilastele hankida teine komplekt põhiainete õpikuid, et laste seljad raskeid kotte tarides kõveraks ei jääks; osta kontrabass; päästa ajaloolise merepäästejaama paadikuur.

Maalehe ja Nordea Panga esindajatest koosnev žürii külastas konkursi finaliste. Mida nad oma ringsõidul nägid?

Ainus finalist, keda žürii mõistetavatel põhjustel ei külastanud, oli „Ruhnu merepäästejaama katus ilmastikukindlaks“

Ühe paljudest Maalehe ja Nordea Panga konkursi “Teeme Eesti korda!” projektidest esitas Ruhnu Ringsu sadama ülevaataja Priit Kapsta. Tema eesmärgiks on Ruhnu ajaloolise merepäästejaama paadikuuri päästmine.

Kuur on seisnud aastaid kasutuseta ja ilma-kahjustused on muutnud hoone seisukorra kriitiliseks. Kõige hädavajalikum samm on Kapsta hinnangul katuse parandamine.

„Vett pidav katus võimaldaks säilitada hoone seni heas seisukorras olevad seinapalgid,“ tõdeb projektijuht.

Ruhnu külamiljöö seisukohast annaks korda tehtud hoone uusi võimalusi seltsieluks. Edaspidi on plaanis töödega jätkata, et muuta kuur käsitöö tegemise, näituste, kontsertide või koolituste paigaks.

„See kujuneks Ruhnu saare üheks vaatamisväärsuseks, arvestades ka seda, et koos juba taastatud Vilsandi paadikuuriga on need ainsad omataolised puust ehitised Eestis,“ hindab Kapsta.

Kuur asub kohe sadama kõrval, peaaegu mere kaldal, mistõttu ei saa tulijad seda märkamata jätta.

Eelmisel suvel koristati krunt risust ja sisustati samas kandis asuv ait käsitöötoaks. Sügisel-talvel korrastati ümbrus võsast, nii et kaunis vaade merele (ja vastupidi) on avatud.

Senised olulisemad vaatamisväärsused saarel on 1644 ehitatud puukirik, 1912. aastast pärinev kivikirik ning 1877. aastast pärinev ainulaadse arhitektuuriga metalltuletorn. Ruhnu Muuseum asutati 1990. aastal.
Ruhnu paadikuur