Teravilja kasvatada on lihtne: töö tuleb ära teha õigel ajal
Viljelusvõistlus näitab selgelt, et ka Eesti muldadel võib saada tunduvalt suuremaid viljasaake, kui on praegune Eesti keskmine – 2–3 t/ha. Vaja on vaid oskusi ja teadmisi.
Vahel riskijulgustki, mis mitte alati ei pruugi viia võiduka lõpuni. Näiteks üheks kindlaks favoriidiks peetud Valdereks OÜ nisupõld jäi lõpuks kolmandaks saagikusega 7 tonni hektarilt, sest sealäga ja põlevkivituhaga väetamisel olid taimed saanud mõningaid toitaineid rohkem kui vaja ning see hoopis pidurdas kasvu.
“Pole meilgi võimatu kasvatada 13–14tonniseid viljasaake või rohkemgi hektarilt, mis ju ongi tänapäevaste sortide saagipotentsiaal,” rääkis AS Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ja lisas: “Sel aastal oli rõõmustavalt palju uusi osalejaid, kes said väga häid tulemusi. Üllatav oli, et neid saadi sellistest piirkondadest, mida tavaliselt peetakse kehvade muldade ja väikeste saakidega aladeks, näiteks saared, Põlva- ja Valgamaa. See näitab, et õigete teadmiste korral on võimalik igal pool Eestis suuri saake kasvatada.”
Vilja seitse korda rohkem kui kolhoosiajal
“Madis Avi on üks huvitav viljakasvataja, kes suudab ka sellistelt muldadelt midagi välja võluda, kust ei oskakski midagi loota,” kiitis viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil Peipsi-äärsetel lahjadel happelistel muldadel tänavuse võistluse parimat kaerakasvatajat – saak 7 tonni hektarilt. Endisaegses Vara kolhoosis saadi sealsete põldude hektarilt vilja keskmiselt alla tonni.
Viil polnud kiidusõnadega kitsi ka seemneviljakasvataja Erki Oidermaa kohta Eestimaa lõunaservast Põlvamaalt: “Saada varajast otra üle 7,4 tonni hektarilt pole naljaasi – see näitab tõelist tipptegijat.”
Võistluse teine ekspert, maaviljelusinstituudi teadur Enno Koik arvutas keskmisi sisendihindu ja vilja ning rapsi hetke müügihindu kasutades tulukuse. Parima tulukuse, 12 466 krooni hektarilt, saavutasid Ago Pärnamäe ja Silver Haugas Koplimäe Agrost. Neil oli ka parim rapsipõld – saak 4,5 t/ha.
“Nii palju väärtuslikku infot, nagu saab viljelusvõistluselt, ei suuda anda ükski teadusasutus,” võttis Peeter Viil võistluse kokku.
Iga osaleja paneb detailselt kirja, mis töid ta millalgi tegi, mida kui palju kasutas. Võistlejatele on väga tähtis tagasiside, mida nad Peeter Viililt oma põllu ning viljelusoskuste kohta saavad, samuti põldurite omavaheline suhtlemine. AS Baltic Agro korraldas suve jooksul mitu põllupäeva erinevate osalejate juures, kuhu olid kutsutud kõik tänavused ja ka eelmiste aastate võistlejad.
Tegijad jagasid oma saladusi
Põlvamaa viljakasvataja Erki Oidermaa arvas, et viljakasvatuses on väga tähtis õige ajastus – kõik tööd tuleb teha õigel ajal või veidi varem. Ka koristada võib pigem veidi varem kui vihmaga saagi pärast võistelda.
Eelmisel, 2008. aasta sügisel ta just nii toimiski ning sai tänu sellele oma põldudelt kogu vilja salve enne, kui algas vihmaperiood. Paljudel kolleegidel aga jäid põllud pideva lausvihma tõttu koristamata. Erki Oidermaa oli ka parim tritikukasvataja saagiga 7,8 tonni hektarilt.
Tänavu Saaremaa põllumeheks valitud Kaido Kirst üllatas suvirapsipõlluga – sealne saak 3,7 tonni hektarilt oli suurem kui mandrimeestel. Kaido ise märkis, et ju on võidus oma osa ka väetisena kasutataval vedelikul – sealägast elektri tootmise jääkproduktil.
“Põllumajandus – see on imelihtne,” arvas Tõnis Riisk, kui oli rääkinud, kuidas ta suutis saada oma võistluspõllult selle aasta kõige suurema nisusaagi – 8,7 t/ha. “Tööd tuleb ära teha õigel ajal ja kulutada ei tohi rohkem, kui on võimalik tagasi teenida.”
Tänavusest viljelusvõistlusest võttis osa 15 ettevõtet ja talu. Võistluspõldudeks esitasid osalejad kevadel oma parimad teravilja- ja rapsipõllud, kokku 22. Suve jooksul mõned loobusid, lõpparvestusse jõudis 13 võistlejat ja 15 põldu.
Kui tavaliselt peetakse viljakasvatamist meeste pärusmaaks, siis tänavu võttis sellest osa ka kaks naist – Koidula Liis Torma POÜst ning Eda Vahtramäe ASist Laatre Piim.
Viie aasta jooksul on viljelusvõistlusel osalenud 36 viljelejat 90 põlluga. Igal aastal on vahetunud 5–6 võistlejat. Ainult kaks Tartumaa ettevõtet – Haage Agro (Andres Härm) ja Kaarli POÜ (Madis Avi) – on alati platsis olnud.
Viljelusvõistluse idee pärineb Soomest, kus see on elujõuline juba rohkem kui 10 aastat. Eestist võtsid eeskuju lätlased, kus sel aastal toimus esimene taoline võistlus. Lätis saadi sel aastal parimalt nisupõllult 8,2 tonni teri hektarilt ning parimalt rapsipõllult 5,2 tonni seemet hektarilt.
Tänavused parimad
- Taliraps 4,5 t/ha – Ago Pärnamäe, Silver Haugas; Koplimäe Agro OÜ (Harjumaa).
- Suviraps 3,7 t/ha – FIE Kaido Kirst (Saaremaa).
- Oder 7,4 t/ha; tritik 7,8 t/ha – FIE Erki Oidermaa (Põlvamaa).
- Talinisu 8,7 t/ha – Tõnis Riisk; Kõo Agro OÜ (Viljandimaa).
- Suvinisu 4,8 t/ha – Sulev Matto; Mardi OÜ (Hiiumaa).
- Kaer 7,0 t/ha – Madis Avi; Kaarli POÜ (Tartumaa).
Viie aasta parimad tulemused
Rukis
- Jõgevamaa ettevõte Sadala Agro (Ahti Kalde) – 8 t/ha, 2008.
- Tartumaa ettevõte Männiku Piim (Avo Samarüütel) – 7 t/ha, 2007.
Talinisu
- Tartumaa ettevõte Männiku Piim (Avo Samarüütel) – 9,7 t/ha, 2008.
- Viljandimaa ettevõte Kõo Agro (Tõnis Riisk) – 8,7 t/ha, 2009.
- Harjumaa ettevõte Valdereks (Aare Mölder) – 8,6 t/ha, 2007.
Talitritik
- Põlvamaa FIE Erki Oidermaa – 7,8 t/ha, 2009.
Taliraps
- Valgamaa ettevõte Kesa Agro (Venda Vihmann) – 4,8 t/ha, 2008.
- Harjumaa ettevõte Koplimäe Agro (Ago Pärnamäe, Silver Haugas) – 4,5 t/ha, 2009.
- Tartumaa ettevõte Männiku Piim (Avo Samarüütel) – 4,1 t/ha, 2005.
Talioder
- Põlvamaa FIE Toomas Tobreluts – 8,2 t/ha, 2008.
Suvioder
- Põlvamaa FIE Erki Oidermaa – 7,4 t/ha, 2009.
- Tartumaa ettevõte Haage Agro (Andres Härm) – 7,2 t/ha, 2006.
Suviraps
- Saaremaa FIE Kaido Kirst – 3,7 t/ha, 2009.
Kaer
- Tartumaa ettevõte Kaarli POÜ (Madis Avi) – 7 t/ha, 2009.
