Tippmood külas - kirjatud kalossid
Möödunud reedel, 17. aprillil oli Kõue Rahva Maja paksult naisi täis. Justkui mõni ostukeskus suurlinnas. Aga osta ei saanud midagi. Olgugi, et naised oli õhtul peale tööd kodust välja ajanud soov saada kirjatud kalosside omanikuks. Hoopis maalida sai - kalossidele lilli.
Mõtte kalosse kaunistada leidsid Krõõdad ajakirjast Eesti Naine. Tegusate inimestena otsustati kohe omal käel järele proovida, kuidas ajakirjaveergudel kirjeldatut ellu rakendada saab. Sai küll, ja väga hästi.
Kuigi töö käigus selgus, et pole see kalosside maalimine nii käkitegu midagi. "Esmalt tuli valida muster ja lõigata sealt lillekesed välja. See oli niisugune töö, mis meenutas mulle üht muinasjuttu, kus lohe tahtis kangesti vilepilli mängida, ainult et näpud olid liiga suured," kirjutas hiljem Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade ajaveebis oma kogemusest külavanem Monika Mikiver. Kõue naised kasutasid šabloonidena muhu pättide tikkimiseks mõeldud mustreid.
Pärast maalimist pandi kalossid pliidile kuivama ning kes soovis, võis hiljem lillelised jalavarjud varvaste otsas koduteele asuda. Ardu kooli käsitööõpetaja Epp Kevvai juhendamisel maalitud kalossid said nii uhked, et vaevalt keegi nendega peenramaad kaevama läheb, etnokalossid pannakse jalga pidulikul puhul.
"Kõue Krõõtades saavad kokku vanemad targad naised ning noorukesed perenaised. Vahetatakse kogemusi, räägitakse kokakunsti, aianduse, esmaabi, ürtide ja ravimtaimede teemadel, ja tehakse praktilisi õppusi - näiteks oli meil viljapuude lõikamise koolitus," rääkis Monika Mikiver. "Vanade aegade tarkuste kõrval oleme valmis aga ka värske moega - näiteks etnokalosside maalimisega - kaasa minema."
Kõue maanaiste selts Kõue Krõõdad asutati sõjaeelse Eesti Vabariigi perioodil väga populaarsete maanaiste seltside eeskujul. Selle kutsus kokku Tiiu Lõoke, Kõue Rahva Maja perenaine ja Ardu kooli juht, kes 2008. aastal pärjati Harjumaa sädeinimese tiitliga.
