03.02.2012, 08:35
Tõeline koguja toob hinnalise vaibatüki ära ka kurja koera kuudist
Vähemalt tuhat aastat on eestlane tassinud kaasas vaipa. Vaip on käinud hõlmikseelikuna selga, hobusele peale, pruutpaarile ellu kaasa, meresõitjale paati. Kalli asja põrandale laotamine on üsna uus komme.
FOTO:
Kaheksasaja aasta eest pani Läti Henrik oma kroonikasse kirja, et lisaks maksudele toodi sõjaretkelt Järvamaalt kaasa palju vaipu. Nii kirjutaski: “vaypas quam pures”. “Vaip kaenlas, astus eestlane ajalukku,” ütleb Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadur-kuraator Vaike Reemann Henriku teksti silmas pidades. Tegelikult on Vaike Reemann ka ise astunud, vaip kaenlas, ajalukku – viimastel aastatel on ta sättinud ERMi mahukat vaibakogu internetti ning eelmisel kuul pälvis tehtud töö eest aasta koguhoidja 2011 tiitli. Mida näevad inimesed, kes võtavad lahti suure vaipade andmebaasi? Ühelt poolt ajaloolist tekstiili, teisalt – iseennast. Sest eks kolmel tuhandel vaibal ERMi kogudes on mõndagi eestlase, tema iseloomu ja harjumuste kohta öelda. “Sa saad minna põhimõtteliselt vaiba sisse! Nagu Google’i kaardirakendus laseb tänavaid uurida, nii saab nüüd uurida mustrit ja materjali!" räägib Reemann. Virtuaalne vaatlus paljastab augud ja näitab, kuidas on püütud katkist kohta parandada. Vaipa saab 3D-vaates keerata ja pöörata ning suurendada koiaukudeni välja. Ent mida peale hakata vanavanematest jäänud vaipade ja katetega ning kuidas neid hoida nii, et saaks veel edasi pärandada? “Armastusega tuleb hoida,” annab Vaike Reemann nõu.