Töö ja vaev tõi narvakatele puhta joogivee

Ida-Virumaale tõi „Maakonnasipelga” konkursi võidu eelmisel sügisel Narvas avatud uus veetöötlusjaam, millega jõudis lõpule 12 aasta pikkune linna vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide uuendamine.

Projekti vedajad märgivad, et teekond lõpliku valmimiseni ja piduliku lindilõikamiseni oli vaevarikas, aga lõpuks saavutati kõige tähtsam eesmärk – iga narvalane saab nüüd tarbida kvaliteetset joogivett.

Narva linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme hakati suures mahus renoveerima ja uuendama juba aastal 2000, mil esitati esimene suurem projekti rahastustaotlus tolleaegsesse Euroopa Komisjoni vahendavasse asutusse ISPA (Instrument for Structural Polices for Pre-Accession).

„Siis taotlesime Euroopa Komisjoni tagastamatut abi Narva linna uue reoveepuhasti rajamiseks, mis sai valmis ja lasti käiku aastal 2005,” meenutab ASi Narva Vesi projektijuht Hilje Õunapuu.

Hiljem tekkis vajadus ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks Narva linna eramajade rajoonides, kus puudus vee- ja kanalivõrk üldse. Rahastustaotlus rahuldati aastal 2003 ning tööd lõpetati aastaks 2008. Väikeses mahus rekonstrueeriti ka linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorusid.

Lõpuks, aastal 2008 esitati kolmas suurem veeprojektitaotlus, seekord juba Euroopa Liidu liikmesriigina Ühtekuuluvusfondi. Kolmas Narva veeprojekt oli nii rahaliselt kui ka töömahult suurim, kogumaksumusega 45,3 miljonit eurot, millest KIKi vahendusel maksti Ühtekuuluvusfondist 29,35 miljonit. Selle projekti eesmärk oli rajada Narva linnale uus veetöötlusjaam ning rekonstrueerida kõige kriitilisemas olukorras olevad ühisveevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud.

Etapiviisiline projekt on pikkja võtab aega

Hilje Õunapuu selgitab, et Euroopa Komisjonilt nii suures mahus abi saamiseks tuleb teha palju tööd ja näha vaeva: taotlemiseks tehakse spetsiaalselt uuringuid ja hulk tähtsaid menetlusi, lisaks tuleb saada kohaliku omavalitsuse kaasfinantseerimise otsused.

Seega kestab ettevalmistusetapp taotlemiseks vähemalt aasta. Kui taotlus on Euroopa Komisjoni esitatud, võtab hindamine ja läbivaatamine samuti umbes aasta. „Kui on olnud õnne ja taotlus on rahuldatud, järgneb riigihangete läbiviimise etapp, mis on samuti raske ja keeruline.”

Nii näiteks oli Narva veeprojektis vaja teha kokku 14 riigihanget, neist kuus rahvusvahelist. Kolme projekteerimis- ja ehitustööde lepingu kogumaksumus oli umbes 42 miljonit eurot ning kolme omanikujärelevalve lepingu kogumaksumus oli ligi 2 miljonit eurot.

„On täiesti ilmselge, et iga suurem Eesti ehitusettevõte ja omanikujärelevalve teenust pakkuv firma oli lepingu saamisest huvitatud ning kõik pakkujad võistlesid võidu nimel karmilt,” kinnitab projektijuht.

Uus modernne jaam nõuab igapäevast hooldust

Euroopa Komisjon, väljastades tagastamatut abi, seab alati üheks kriteeriumiks rajatavate objektide eluea. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste (hoonete) nõutav eluiga on 40 aastat, mis tähendab, et toetuse rahaga ehitatud jaam peab täpselt nii kaua vastu pidama. „Samas on kindel, et iga asi, mida kasutatakse, kulub ning seega vajab nii hooldust kui ka mingi aja pärast remonti – siin pole erandiks ka veetöötlusjaam,” vastab Õunapuu, kui paluda hinnata, milline võiks olla valmis jaama tööiga ja kas jaam on hooldusvaba.

Lisaks on paradoksaalne see, et kuigi Narva on äsja rajatud üks Euroopa modernsemaid veetöötlusjaamu, mis saab toimida nii täisautomaatselt kui ka käsijuhtimisel, sisaldab see vanast jaamast mitu korda rohkem kõiksugu tihedat või kohati lausa igapäevast hooldust nõudvat tehnoloogilist seadmestikku, automaatikat, töödeldava vee kvaliteeti ja protsessi jälgivaid online-andureid ja -mõõtureid, mille tõttu on uut jaama hooldaval personalil käed-jalad tööd täis.

Lasteaedades enam vett ei keedeta

Uue veetöötlusjaama käikulaskmise järel on joogivee kvaliteedinäitajad Narvas Hilje Õunapuu sõnul tunduvalt paranenud. „Nii näiteks on vähemalt kaks korda vähenenud veele hägususe ja tumeda värvuse tekitavate orgaaniliste ainete sisaldus. Selle tõttu paranesid tugevasti joogivee organoleptilised näitajad: vesi on nüüd mudakollase asemel läbipaistavalt helesinine. Kaks korda vähenesid ka kõik need näitajad, mille täitmisega oli vanal jaamal raskusi ning mis ületasid kehtestatud piirnorme.”

Joogiveel ei ole enam ka tugevat kloorimaitset. Trihalometaanid – kantserogeensed ained, mis tekitavad vähki – vähenesid sada korda ning on peaaegu olematud. „Nüüd lasteaedades enam joogivett ei keedeta, mida vana jaama toimimise ajal tehti. Samuti teame, et linlased joovad julgelt vett otse kraanist.”

Teekond vajadusest ja rahastustaotluse ettevalmistamisest kuni objektide lõpliku valmimiseni oli projektijuht Hilje Õunapuu sõnul vaevarikas ning nõudis palju higi, vaeva, tööd, närve ja magamata öid, aga samas oli väga õpetlik ja karastav ning väärt selle kogemist. „Lõppude lõpuks saavutati projekti elluviimisega kõige tähtsam eesmärk: iga narvalane saab nüüd tarbida hea kvaliteediga joogivett aastakümneid.”

Euroopa toetus = totaalne bürokraatia?

Renoveerimistööde käigus hoidsid Õunapuu sõnul nii KIK kui ka Euroopa Komisjon Narva veeprojektil hoolsalt silma peal ning kontrollisid ASi Narva Vesi tegevust, vahetulemusi ja kvaliteeti. „Selline kontroll ei olnud üldse bürokraatlik, vaid igati mõistetav ja arusaadav. Nii KIK kui ka Euroopa Komisjon süüvisid projekti sisuliselt ja hoolsalt. Tegutseti igati professionaalselt, vajadusel anti head nõu ja osutati operatiivselt tarvilikku abi.” Kõikide kontrollide tulemused olid positiivsed, ASi Narva Vesi tööga ning projekti edenemise ja selle tulemustega oldi rahul, märgib Õunapuu.

Narva suurim veeprojekt jõudis lõpule

• ASi Narva Vesi uue veetöötlusjaama valmimisega paranesid kõik veenäidud vähemalt kaks korda.
• Uus veetöötlusjaam on võimeline andma ööpäevas 20 500 m3 puhast joogivett.
• Rekonstrueeriti kokku umbes 45 km vananenud ja kriitilises olukorras veetorustukke, samuti 34 km kanalisatsioonitorustikke.
• Parandati ligi 11 km sademeveekanalisatsiooni ja tehti korda Mustajõe veehaare.
• Projekti maksumus oli 45,55 miljonit eurot, millest KIKi vahendusel maksti Ühtekuuluvusfondist 29,35 miljonit.
• Projekti kestis 2007. aastast 2015. aasta oktoobrini.

Projekti elluviija: AS Narva Vesi
KIKi toetus: 29,35 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondist