TTÜ teadlased püüavad vähendada Läänemere lämmastikureostust



TTÜ teadlased püüavad vähendada Läänemere lämmastikureostust
Foto: Rauno Volmar

Inimese põhjustatud lämmastikureostus meie veekogudes (nii põhja- kui ka pinnavees) on tõusvas joones keskkonnakaitse murekohaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Tallinna tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased osalevad rahvusvahelises EL Interreg teadusprojektis GURINIMAS, mille eesmärgiks on kvantitatiivselt hinnata lämmastikureostuse vähendamise võimalusi Läänemeres.

Liigne toitainete (peamiselt lämmastiku ja fosfori) sisaldus soodustab meie veekogude eutrofeerumist ning veekvaliteedi halvenemist pinna- ja põhjavees. Eutrofeerumine on lahtiseletatult vetikate vohamine ning sellega kaasnev lagunemisprotsess, mis omakorda põhjustab hapnikupuudust ja vee kvaliteedi halvenemist, see aga omakorda mõjutab negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.

Uurimisrühma liige, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Arvo Iital: „Praegu on oluline välja selgitada veekvaliteedi halvenemist põhjustavate toitainete (lämmastiku- ja fosforiühendite) allikad – see viib ka nende likvideerimisvõimalusteni.”

Erinevate reostusallikate, sh näiteks metsast ja soodest tuleva looduskoormuse kohta on seni kahjuks suhteliselt vähe teavet. Seda lünka püüavadki teadlased käimasoleva projektiga täita.

Seotud lood:

„Hindame kogu Eesti (sh Liivi lahe) valgla bioloogiliselt omastatava lämmastiku voogusid erinevate majandussektorite (nagu põllumajandus, tööstus, energeetika, metsamajandus, kalandus, transport, jäätmekäitlus, reoveepuhastus) vahel ning lämmastiku ainevahetust atmosfääri ja hüdrosfääriga. Analüüsime lämmastiku importi ja eksporti Eestis ja Lätis ning nende valitud valglates Pärnu ja Daugava jõel,” selgitab professor Iital.

Saadud info põhjal püütakse leida tegevusi, mis aitavad enim kaasa Riia lahe veeseisundi paranemisele. Foto: Sven Arbet

Sellele inventuurile tuginedes koostatakse kogu Eesti ja ka Liivi lahe valgla lämmastiku bilanss ning määratletakse olulisemate lämmastikuvoogude riskipiirkonnad. Edasi saab hakata tegelema lämmastiku haldamise integreeritud süsteemi koostamisega reostuse vähendamiseks.

Seega on TTÜ teadlased vastutavad Eestile ja ka Lätile sobiva ja realistliku lämmastikuvoogude arvutamise metoodika väljatöötamise eest.

Loe veel

„Oma uurimisprojektiga loome olulise lämmastikuringluse strateegia Läänemere regioonis, millele saab edaspidi toetuda vastava poliitika ja tegevuskava väljatöötamisel,” lisab Arvo Iital. Lämmastikuvoogude sisendite ja väljundite analüüs valmib 2018. aasta sügiseks.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat igapäevastest ilmatarkustest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare