Taavi Tamberg ja Tõnu Kuusemaa

Kohtumist juhtisid Pärnu Vaimulike Ümarlaua sekretär Taavi Tamberg ja Agape kiriku pastor Tõnu Kuusemaa. Keskerakonda esindas Hillar Talvik, IRL-i Annely Akkermann, Vabaerakonda Jaanus Ojangu, Johannes Kass, Enn Rähn, Kadri Jäätma, SDE-d Priit Ruut, Valter Parve, EKRE-t Heldur Paulson, Mart Helme. Lisaks istus ühise laua taga nii usklike kui erakondade poolelt veel teisigi inimesi.

Vaimulikud olid omalt poolt sõnastanud aruteluks kolm põhivaldkonda. Esiteks: Väärtused, väärtuskasvatus ja nõrgemate kaitse. Küsiti kuidas käituda edasi kooseluseaduse rakendamisel? Teiseks: Sõnavabaduse tagamine ja solvamise piiramine ning vihakõne seaduse temaatika. Samuti riigi ja kiriku lahutatus ja koostöö ning usuvabadus. Kolmandana leidis käsitlemist julgeolek. Sellesse käsitlusse haakus rahvusriik, demograafia, rahvuste läbisaamine, piirilepingu temaatika, immigratsiooni ja integratsiooni küsimused ühiskonnas. Tunti huvi, millal peaks Eesti vastu võtma Euroopa sotsiaalharta punktid?

Tõnu Kuusemaa tutvustas esmalt mõningaid kristlastele üldomaseid seisukohti, millest üks olulisemaid on kooseluseadusega kaasnev. Kuusemaa väljendas end Piibli põhjal hõlpsasti arusaadavalt ja ütles, et abielu on Jumala palge ees liit mehe ja naise vahel. Üldiselt andsid peaaegu kõik kohalviibinud vastuvõetud seadusele üsna kriitilise hinnangu. Üksnes Priit Ruut oli pigem selle poolt kui vastu. Ta leidis, et kõik on võrdsed ja seadus ei võtvat mitte kellegilt midagi ära. Ruut tunnistas, et ei ole juriidikas asjatundja, aga usub, et seadus reguleerib varalisi suhteid ning seaduse mõtet tuleks säilitada. Annely Akkermann vaidles vastu, et see seadus ei reguleeri midagi. Valter Parve ei nõustunud samuti sellega, mida Ruut arvas. Esile tõsteti juriidilist hambutust.

Akkermann ütles, et kuulub Eesti Apostlikku Õigeusu Kirikusse. Ta muretses eestlaste sekulariseerumise pärast. Akkermann tõi näiteks muret tekitavaid näiteid inimestest, kes lasevad ristida oma lapsi erinevates kirikutes tegemata vahet näiteks luterliku või õigeusu kiriku vahel. Vanemad ei mäleta isegi, millises kirikus on saadud leeritatud ja ristitud, rääkimata siis vähimastki kristlike põhitõdede tundmisest. Ometi rajaneb Euroopa kultuur suuresti just kristlikule arusaamale, millele toetusid ka omaaegsed Euroopa Liidu asutajad. Akkermann väljendas seisukohta, et kristlus, kirik ja ristimise sakrament ei ole lihtsalt meie elu kaunistavad ehisasjad, vaid midagi palju enamat elamise püsiväärtuste hulgas.

Akkermanni seisukohalt on kooseluseadus praak, mida ei saa parandada. Talviku hinnangul tuleb seadus tagasi võtta. Kass ütles, et abielu on liit mehe ja naise vahel. Riigikogu võtku seadus tagasi. Seadust ei toetanud ka Helme ja Paulson.

Vaimulike poolelt võttis kooselu seaduse teemal pikemalt sõna Pärnu Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo, kes on osalenud pikka aega erinevates ülesannetes Eesti Kirikute Nõukogu töös. Tammo kinnitas, et kooselu seadust hoiti Ansipi valitsemise ajal 8 aastat kalevi all. Tema sõnul olevat Ansip korduvalt kinnitanud, et seni kui tema on peaminister, seda seadust käsile ei võeta. Tammo ütles, et kõik selle seaduse taga olevate inimeste nimed on teada. Ta näeb selle seadusega kaasnevat julgeolekuohtu, sest seaduse rakendamine on vesi Putini veskile, mille taha koondub slaavi õigeusklik kogukond.

Piirilepingust kõneldes leidis Talvik, et see tuleks sõlmida koos Tartu rahu säilimise kindlustamisega. Akkermann palus esmalt Helmel, kui piirileppe eksperdil, asja selgitada. 1995. a juhtis piirileppe küsimuses Eesti poolel tööd Raul Mälk ja Mart Helme kuulus sellesse komisjoni. Akkermann tundis huvi miks on diplomaadil kahepalgeline nägu. Siis võis piirilepet toetada, aga nüüd mitte. Helme vastas, et diplomaatial ongi selline nägu, sest erinevatel aegadel on isesugused olud ja võimalused. Siis oli ohus NATO-sse ja Euroopa Liitu pääsemine. Nüüd ollakse sees ja Helme seisukohalt puudub vajadus ilma midagi vastu saamata loovutada Eestile kuuluv territoorium venelastele. Paulson ütles, et EKRE-sse kuulub 7609 liiget ja enamus on vastu piirileppe sõlmimisele praegusel kujul.

Julgeolekust kõneldes leidis Talvik, et oluline on olla siin elavate muukeelsete suhtes usaldusväärne. Talvik kinnitas, et alates Rahvarinde loomisest saadik on ta säilitanud venelastega usaldusliku suhte. Helme ütles, et venelased austavad teda selgete ja järeleandmatute seisukohtade tõttu ka siis kui ei taheta diplomaadiga nõustuda.

Kuna varajasem kogemus puudub, siis oli ümaralauas murekohaks Vene gümnaasiumi õpilaste üleviimine Koidula gümnaasiumisse. Kuidas kohanevad täiesti teise kultuuritaustaga õpilased teistsugusesse keskkonda sattumisel?

Ümarlaua lõppedes lootsid vaimulikud, et kohtumisest oli kasu ja kõigi edasine tegevus võiks olla Jumalale meelepärane!

Samal teemal: