Tema sõnul on viljelusvõistlus hea koht kogemuste vahetamiseks – näidata, milliste võtetega on võimalik saada parimaid tulemusi. Reglemendis on, et keegi oma agrotehnikast saladust ei tee ja kõigil on võimalik tehtut analüüsida ning eeskujuks võtta.

Viljelusvõistlus ja viljakasvatuse areng

Viljelusvõistlust on Eestis peetud alates 2005. aastast. Nende aastatega on Eestis viljakasvatus kõvasti arenenud – kogutoodang on ligilähedaselt kahekordistunud.

„Statistika näitab viljelusvõistlusele väga meeldivat fooni,” ütleb Margus Ameerikas naljaga pooleks. „Pruukis meil ainult 2005. aastal võistlus käivitada ja kohe hakkas ka vilja ekspordiks üle jääma. Nimelt oli võistluse esimene aasta ka see, kus taasiseisvunud Eestist esimest korda vilja eksporditi, senimaani oli siin toodetud vaid koduturule.”

Võistleja Eva Tuusis (Sänna Põllumees OÜ)

Statistika näitab, et kuni 2005. aastani oli Eestis teravilja kogutoodang aastas 0,5–0,7 miljoni tonni vahel ja 2015. aastal üle 1,5 miljoni tonni. Saab nentida, et viljatootmine oli kümne aastaga kahekordistunud. 2015. aasta oli rekordaasta ja eelmisel, 2017. aastal – vaatamata sellele, et ilm kuigivõrd ei soosinud –, saadi läbi aegade teine kogusaak, s.o veidi üle 1,3 miljoni tonni.

„Ma arvan, et mingi osa taolises arengus on ka viljelusvõistlustel,” arutleb Margus Ameerikas ja põhjendab: „Viljakasvatuses on väga palju mõjureid, mille jälgimine on väga oluline – mullaharimine, taimede toitumine, sordid, taimetervis, vilja käitlemine jne. Siinkohal tulebki mängu viljelusvõistluste üks suuremaid kasutegureid. Nimelt on need suured ja terviklikud tootmiskatsed, nagu ütleb võistluste ekspert Peeter Viil. Põllumees on oma loomult küllalt konservatiivne ja kõhkleb iga uuenduse korral, kas see ikka on õige ja kas see ikka talle sobib. Kui aga võistlustulemusi analüüsides selgub, et võitjad kasutasid üht või teist uuendust, võtavad ka teised need kasutusse – ning sageli paranevad siis ka jälgijate tulemused.”

Hinnatakse kolme saavutust

Viljelusvõistlusel hinnatakse kõiki osalejaid kolmes kategoorias: saagikus, kvaliteet ja tulukus. Iga kultuuri kasvatajad võistlevad omavahel. Lisaks märgitakse ära hektaritulukuse absoluutne võitja.

Kui 2017. aasta viljelusvõistluse tulemusi vaadata, siis kõige populaarsem on võistlus rapsikasvatatajate seas – neid osales kümme. Rukki- ja odrakasvatajaid osales kummagi kultuuri puhul seitse, kaerakasvatajaid neli. Samuti oli võistlusel üks triticale- ja üks põldoakasvataja – vastavalt Eugen Koit Saaremaalt Koidu Agro OÜ-st ja Argo Must Koolimaa talust Põlvamaalt. Tõsi küll, võistlusena arvestatakse ainult olukorda, kus ühe kultuuri kasvatajaid on vähemalt kolm. Seega rõhutab Margus Ameerikas korduvalt, et haruldasemate kultuuride kasvatajad, samuti mahetootjad, on viljelusvõistlusele väga oodatud. „Ootame kindlasti liblikõieliste kasvatajaid ja teisi siinsetes oludes eksootiliste kultuuride kasvatajaid,” sõnab ta.

Ehkki tulukuse kategoorias (tulu hektarilt) võidutseb peamiselt taliraps, tehti eelmisel aastal väga hea tulemus ka maherukkiga – vana hea Sangaste rukis andis mahepõllul ligi 5 tonni hektarilt.

Margus Ameerikas soovitab kõigil viljakasvatajatel julguse kokku võtta ja end võistlustele kirja panna. Kui kohe ei julge, võiks nõu pidada oma piirkonna müügikonsulendiga.

Võistlejatele on tänulikud ka teadlased – võistluste korraldamisel ja analüüsimisel löövad kaasa Eesti taimekasvatuse instituut ja ka Eesti maaülikooli mullauurijad, kes leiavad oma töö tegemise kõrval aega toetada võistlejaid asjalike nõuannetega.