Viljelusvõistlus tõotab kujuneda taliviljavõistluseks

Tänavusele viljelusvõistlusele pakuti kokku üle 40 põllu ja 30-l neist kasvab talivili. Kuigi kõik loosi ei lähe, on tegu absoluutse rekordiga.

Seekordsel võistlusel saavad 18 registreerunud viljakasvatajat panna proovile oma oskused nisu, rukki ning rapsi kasvatamisel. Plaanis oli võistelda ka õlleodraga, ent selle julge sammu tegid vaid kaks soovijat, mistõttu see tuli ära jätta.

Selleks et osaleda, tuli valida välja oma parimad põllud, mille pindala on vähemalt 5 ha.

Teadlane Peeter Viil ütles viljelusvõistluse väljakuulutamise ajal, et soodne turusituatsioon ja hea saagivõime on suurendanud põllumeeste huvi taliviljade kasvatamise vastu.

Kuna paljud taliviljad võrsusid juba sügisel hästi ning tänavune talvitumine oli hea, on oodata kõrgeid saake ning enamuses pakuti võistlusele just taliviljapõllud.

Taas on võimalik viljelusvõistluse abil avalikkuse ette tuua siiani veel vähemtuntud tublisid viljakasvatajaid – uusi võistlejaid on tervelt kolmandik.

Osalejaid on ühtlaselt üle Eesti. Üle hulga aja on ekspertidel suvel taas asja Ida-Virumaale. Võistlejate hulka tuli juba kolmas Saaremaa viljakasvataja. Rivis on tagasi mitmed endised rekordiomanikud – Sadala Agro OÜ, Valdereks OÜ ja Kaarli TÜ, kes mõne aasta vahele jätnud.

Võistluse käiku saab jälgida kodulehelt www.viljelusvoistlus.ee/. Eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud põldudega ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse ja kvaliteedi määramisel. Tulemusi ja kogemusi arutatakse, nagu ikka, aasta lõpul toimuval seminaril.

Üle mitme aasta võistleb taas Luunja Mõis OÜ, kes on kunagi saanud kolmanda koha kaeraga. Viljapõlde on ettevõttel üldse 850 ha, sellest talivilja 300 ha. Kõige enam ongi ta tuntud kaerakasvatajana. Seekord pakkus ettevõtte juht Aare Leidik välja kümnehektarise hübriidrukki ‘Viselle’ põllu.

“Farm Planti nõustajad ütlesid, et oh kui ilus põld, mine osale,” räägib Aare Leidik. Mees on ka ise oma põlluga rahul ja leiab, et oleks isegi võinud väiksema külvinormiga külvata, võrsumine on niivõrd hea. Külviaeg oli mullu 25. augustil ja pika sooja sügise tõttu oli tal ka kerge hirm, et oras kasvab üle. Õnneks seda ei juhtunud.

“Hübriidrukki võtsime prooviks esimest aastat,” on mees ka ise uudishimulik. Hübriidsortide saagikus on tavalistest kõrgem, ent igal aastal tuleb osta uus seeme. “Nüüd saangi katsetada, kuidas majanduslikult mõttekam on.”

Ta lisab, et üks asi on majanduslik pool, teine aga töörõõm. “Kui ikka juhtub seitse-kaheksa tonni saaki tulema, kombain töötab täiega ning kuivati ei jõua vastu võtta, siis unustad ära, palju sa sinna sisse maksid!”