SEADUSEMUUDATUS | Uuendatakse toimetulekutoetuse andmise tingimusi

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele toimetulekutoetuse seaduse uuendamise väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse uuendada seniseid toetuse andmise tingimusi, lihtsustada taotlemise protsesse ning vähendada taotlemisel bürokraatiat.

„Kooskõlastusele saadetud ettepanekutega soovime me vähendada abivajajate ja sotsiaaltöötajate koormust toimetulekutoetuse taotlemisel ja selgemate toetuse määramise juhiste ja määramise kaasajastamise kaudu ka toetust inimestele arusaadavamaks teha,“ lisas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Toimetulekutoetuse uuendamise väljatöötamiskavatsusega soovitakse parandada senist, osaliselt ülereguleeritud protsessi, millega saaks sotsiaaltöötaja edaspidi taotluse eeltäitmisel kasutada rohkem infosüsteemides olevaid andmeid. Lisaks soovitakse edaspidi toetuse taotlemisel majanduslikku toimetulekut hinnata viimase kolme kuu pangaväljavõtete ning olemasoleva rahaga. Konto väljavõtte abil on võimalik lisaks olemasolevale rahale hinnata inimese majandamisoskust, olemasolevate kohustuste ja võlgnevuste korral on omavalitsusel võimalus pakkuda kiiret abi toimetulekut toetavate teenuste ja nõustamise korraldamisel. Lisaks soovitakse töise sissetuleku erandi juures edaspidi arvestada ka ettevõtluskonto kaudu saadud sissetulekuid.

Väljatöötamiskavatsusega soovitakse muuta ka varade hindamise aega seniselt esimeselt taotlemiselt hilisemaks – hiljemalt neljandale taotlemise korrale. Senisest statistikast lähtudes on ligi pooled toimetulekutoetuse saajad inimesed, kes saavad toetust lühiajaliselt ja seeläbi vähendaks muudatus esma- ja lühiajaliste taotlejate koormust andmete esitamisel kui ka sotsiaaltöötajatel andmete menetlemisel.

Toetuse arvestamise alused

Lisaks soovitakse parandada ka toetuse arvestamise aluseid, mis kaotaks senise üle-Eestilise võimaliku ebavõrdsuse, mille kohaselt on senise ebaselguse tõttu omavalitsused küsinud andmeid ja infot, mida toetuse taotlemisel ei kasutata. Selleks luuakse uus, üle-Eestiline toimetulekutoetuse taotlemise vorm. Ettepanekutega soovitakse uuendada ka toetuse andmisel uute kuludega, nagu näiteks internetiteenuse kulud.

Soovitakse parandada ka toetuse arvestamise aluseid, mis kaotaks senise üle-Eestilise võimaliku ebavõrdsuse, mille kohaselt on senise ebaselguse tõttu omavalitsused küsinud andmeid ja infot, mida toetuse taotlemisel ei kasutata.

Hetkel kehtiva seadusega ei võeta toetuse määramisel arvesse neid üürilepinguid, mis on sõlmitud abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevate isikute vahel ja sugulaste vahel ja muude isikute vahel, keda seob ühine kodune majapidamine ning edaspidi lisanduksid sinna ka lepingud, mis on sõlmitud lähedastele kuuluvate äriühingutega.

Uue väljatöötamiskavatsusega antakse ka sotsiaaltöötajale suurem kaalutlusotsus nendele leibkondadele toetuse määramisel, kus lapse ülalpidamiskohustus on jagatud. Nii oleks tulevikus võimalik näiteks vanemale, kelle juures laps veedab 50% ajast, anda ka toimetulekutoetuse määramisel toetust pool lapse arvestamisega ette nähtud toetuse osas.

Lastega pered

Lastega perede toimetulekutoetuse maksmine soovitakse viia uue seadusega sarnastele alustele peretoetustega, kus senist lapse vanusepiiri on arvestatud 18. eluaastani kuid edaspidi arvestataks toimetulekutoetuse maksmisel ka lapse õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes kuni kooli lõpetamiseni või 19-aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni.

Toimetulekutoetuse maksmise aluseks on toimetulekupiir, mille kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

Toimetulekutoetuse maksmise aluseks on toimetulekupiir, mille kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele, mida makstakse kohaliku omavalitsuse kaudu. Toimetulekutoetus on viimaseks turvavõrguks, mida inimene saab kasutada siis, kui ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemi abil (pension, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis jne) tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks.

Toimetulekutoetuste väljamaksmisele kulus 2023. aastal 45 049 944 eurot. Eelmisel aastal esitati keskmiselt 10 307 toetuse taotlust kuus ning toimetulekutoetust maksti 37 032 inimesele.

Väljatöötamiskavatsusele oodatakse tagasisidet kuni 26. aprillini 2024.