Paljude meelest on suvega kaasnevaks suurimaks tüütuseks just sääsed. Maaleht uuris, kui sääserohke võib tulla tänavune suvi?

Saabunud soe kevadilm on meelitanud ka meie mesikäpad mõnusat suplust nautima.

Võrumaa Soome küla elanik oli sel talvel ilvese jälgi kohanud palju ja tema unistus oli ulukit lõpuks ka kohata. Suur oli üllatus, kui loom tuli ise tema koduhoovi, teatab Eesti Jahimeeste Selts.

Alates tänasest kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Ka sel aastal keskenduvad plaanilised kontrollreidid kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks linnustikule eriti suur mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.

Kunagi, üheksa aastat tagasi leidsin Järva-Jaani vallas isatalu metsast kauni täidisõielise sinilille, kirjutas Maalehele lugeja.

Igal kevadel sean sammud kohtadesse, kus talvel olen näinud palju märke põtradest. Nii mõnigi kord tulen tagasi uhke sarvega või koguni mitmega.

Esimesed laulvad musträstad pakkusid küll hulga äratundmisrõõmu ja tekitasid sooja tunde, kuid nädalate möödudes muutub nende repertuaar kõrva jaoks pea sama tavaliseks nagu rasvatihaste oma.

Järvamaal jäi selle nädala algusel Hugo Mässaku kaamerasse emakaru nelja pojaga, teatab Eesti Jahimeeste Selts.

Trikid rehviga! 26. märtsi öösel tutvustas üks karu, kuidas saab teha harjutusi rehviga ehk rehvijoogat, kirjutas Eesti Jahimeeste Selts.

Loomade jäljeread on nagu looduse avatud aabits. Kui lugeda mõistad, jutustab see huvitavaid lugusid: kes on käinud, mida teinud, kuhu läinud. Looma ennast näeb inimene harva, jäljeridu võib harutada kasvõi mitu tundi järjest. Hea on teada, kellega sa eluruumi jagad.

Karupessa võib metsas jalutav inimene aga kogemata sattuda küll. See lihtsalt ei näe eemalt välja nagu kellegi talvituspaik.

Meil tegutsevatest ja pesitsevatest rähnidest on suur-kirjurähn vaieldamatult levinuim ja ka tuntuim, teda peetaksegi rähni musternäidiseks.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja elektri põhivõrgu haldaja Eleringi kokkuleppel saavad lendoravad Alutaguse vallas kõrgepingeliini alla kahes kohas liikumiskoridorid. See võimaldab lagedat ala vältival loomaliigil potentsiaalsete elupaikade vahel turvalisemalt liigelda ja laiemale alale levid...

Pensionipõlve pidav endine postiljon Rodney Holbrook märkas paari kuu jooksul, et asjad, mida ta päeval kuuris kasutas, on igal hommikul korda seatud. Müsteerium lahenes, kui ta oma kuuri öökaamera paigutas.

2024. aasta loomaks on valitud harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest.

Mööduva aasta üks märksõnu on „loomad elutoas“ – ei möödu päevagi, kui me ei kuule hundi murtud lammastest, linna peal hängivatest ilvestest või rekordpesakondadega karudest.

Tihti juhtub, et väikestele lindudele väljapandud toitu tulevad proovima ka suuremad linnud, näiteks varesed. Samuti võib juhtuda, et toitu tulevad maitsma ka muud elukad, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.

Kuigi kaasaga võib sinitihane olla leplik, ei suhtu ta kõigisse nõnda härdalt. Pealtnäha kena ja malbe lind on üsna riiakas, eriti kui kõne alla tulevad territoorium ja toit.

Harjumaa jahimehed pole varem pealinna kandi metsades kohanud sedavõrd suurt hulka karusid, ilveseid ja hunte kui praegu.

11. novembril jäi Kuke külas Saaremaal jahimeeste rajakaamerasse karu, teatas Eesti Jahimeeste Selts.

Idapiir tekitab poleemikat ka loomariigis. Sotsiaalmeedias levib video karust, kes üritab üle hiljuti valminud piiritara teisele poole pääseda. Leedu piirivalvurid kinnitasid, et intsident toimus sel suvel Leedu ja Valgevene piiril.