105 aastat ühiskaubandust Hiiumaal

Alles see oli, kui tähistasime ühistu 100.aasta juubelit. Arvan, et ettevõttel mis on järjepidevalt tegutsenud 100 aastat, on nüüd iga viie aasta tagant põhjust rääkida juubelist.

Miks ja kuidas asutati kaubatarvitajate ühisused Inglismaal aastast 1844 ja Eestimaal esimene Antslas 1902, Kärdlas aastal 1907.

Ühise tegutsemise eesmärgiks oli pakkuda konkurentsi erakaubandusele, mille eesmärgiks oli teenida kasumit. Omanik paigutas raha, et teenida lisakapitali. Ühistus, kelle omanikeks on suurearvuline liikmeskond, pandi rahad kokku, et saada odavamalt kaupa s.o. saada paremat teenust. Ühistust ei oodatud dividende, vaid kasu eelkõige õiglase hinnaga ja kvaliteetset kaupa. Kui äri läks hästi, siis maksti ostuboonust. Mida rohkem ühistu poest ostsid, seda suurem oli boonuse saamise võimalus. Kui äri läks väga hästi, võidi maksta ka dividende.

Ühistu eesmärgiks on töötada kasumlikult oma liikmete jaoks. Maksta töötajatele väärilist tasu ja tagada areng ning investeerimisvõime.

Kuidas tekkisid jaekaubandusega tegutsevad ühistud? Ühistud tekkisid ainult kohalikul initsiatiivil.

Eestvedajateks olid kohalikud erksamad inimesed, eelkõige kooliõpetajad, kirikutegelased ja tihti ka suuremate ettevõtete omanikud. Ühistutes nähti võimalust, kuidas ühiselt asja korraldades oma elujärge parandada. Väidan, et Hiiumaal tegutsenud ja ka tänane ühistu on põhiprintsiipidest kinnipidanud. Kui hästi see on toiminud, on sõltunud kahtlemata kehtinud riigikorrast ja ka valitud juhtidest.

Kui heita pilk tagasi, siis mis on juhtunud möödunud viie aastaga hiiu kaubanduse maastikul.

Eriti positiivne on, et ühistu liikmete arv on oluliselt kasvanud. 1. jaanuar 2012. a oli liikmete arv 890, kasv viie aastaga 45%.

2008. a ehitati Tormi Konsum ja 2010. a laiendati Emmaste kauplust.

Tütarettevõte HTÜ Tootmine OÜ on maksust kosunud ja suudab oma toodanguga konkureerida ka väljaspool Hiiumaad. Praegu müüme Hiiumaal vaid veidi rohkem, kui välja veame.

Positiivne on kahtlemata, et ühistus on võimekas ja lojaalne töötajaskond.

Kui rääkida kaubanduse probleemidest, siis mina näen kahte:

1. Püsielanike arvu pidev vähenemine, mida riiklik statistika käsitleb ainult osaliselt. Võid töötada Austraalias või Inglismaal, aga ikkagi oled kirjas Hiiumaal. Ka suvehiidlased, kes paljud end kirjutanud Hiiumaale, et saada laevapileti soodustust. Hiiumaale toob see maksude osas tulu, aga kaubanduses nad püsikliendid ei ole. Paljude ettevõtjate eksperthinnangu järgi on püsielanike arv 20 aasta jooksul langenud 50% ehk täna on püsielanikke ca 6000.

2. Kaubanduspindade ebaproportsionaalne tase. Tsiteerin Hiiumaa Majandusülevaadet 2010 lk.34 "Nielseni andmetel oli Eestis toidu- ja esmatarbekaupade müügipinda 315 ruutmeetrit tuhande elaniku kohta. Selle näitaja poolest oleme Euroopas esikümnes. Hiiumaal on tuletatud hinnangu kohaselt vastav näitaja 712 ruutmeetrit tuhande elaniku kohta. Arvestades, et lõppkokkuvõttes maksab selle koos intressidega kinni tarbija on kommentaarid liigsed."

Kuidas on ühistu sellises majanduslikus mõttes mitteratsionaalses olukorras hakkame saanud, toon alljärgnevalt mõned arvud: 

                            2007                         2011              %

Müügitulu (€)     11 244 155             8 159 062     -27%

Kaubanduspind (m²) 2130                 2558             20%

Töötajate arv         118                         77              -35%

Keskmine palk       526                         594            13%

Makstud boonused liikmele 44 673     55 212         24%

Kasum                     331 061             110 761        -67%

Milles näeme lähiajal arengu võimalusi. Säilitada olemasolevad kauplused. Parandada jätkuvalt töökorraldust nii klientide, kui töötajate huvidest lähtuvalt. Jätkame endiselt liikmetele täiendava boonuse maksmist. Omaette meede on kahtlemata ETK Säästukaart Pluss turule toomine ja kogu uus lojaalsusprogramm. See on natuke keeruline mõne sõnaga lahti kirjutada, aga selles osaledes tulevad kõik võimalused, ka positiivsed välja. Ärge kartke, küsige, lugege internetti. Kõige tähtsam, austatud liikmed, tulge piirkondlikele koosolekutele.

Tooksin vaid paar näidet, mis ajendas arendama ühtset maksekaarti. Möödunud aastal maksime pangakaartide teenindamise eest 38 741 eurot. Kogu pankade kasum läheb Eestist välja. Kui seda summat laiendada ETK-le tervikuna, on see kümnetes kordades suurem. Kui see raha jääb kohapeal Eestisse, on võimalik arendada teenuse kvaliteeti ja kui ka käibed suurenevad, siis on võimalik alandada marginaali ja sellega kaupade hinda letis.

Isiklikult julgen väita, et kui enamus toitu osta ETK grupi kauplustest ja on ka pereliikmekaardid, siis kulutused kaardi teenustasule 0,75 senti/kuus on siiski väiksem, kui teenitud lisaboonus, lisaks mugavus. Tahaks loota, et eelkõige ühistu liikmed mõistavad, et olles lojaalne ühistule tagavad nad pikemas ajaühikus kohaliku kaubanduse jätkusuutlikkuse.

Lisaks kaubandusele on ühistus olnud juba aastast 1909 oma pagaritöökoda. Võin uhkusega väita, et Eestis oleme meie ainuke pagaritööstus, kus üle saja aasta ei ole omanikku vahetatud ja kus on pidevalt leiba küpsetatud. Tänapäev seab uued nõuded ja võimalused. Tahame rohkem tähelepanu suunata tervislikumale ja kohalikele toodetele. Praegu käib köögi tõsine renoveerimine, tööd peavad lõppema mais.

Investeerimiseks saime toetust ka PRIAst. Äriplaanis on eelkõige kohaliku lihaveise lihast toodangu valmistamine. Siin loodame tihedale koostööle Hiiumaa loomakasvatajate ja ehitatava tapamajaga. Toodangule leiame turu valdavalt väljapool Hiiumaad, miks mitte ka Soome, Rootsi. Suureks probleemiks on muutunud vastava kvalifikatsiooniga töötajate leidmine. Täna on Hiiumaal nii töö- kui tööjõupuudus. Kuidas tekitada töökohti, kui puudub tööjõud - kes oli ennem - muna või kana.

Austatud ühistu liikmed ja ühistu töötajad, hoidkem kokku, koostöös on jõud ning saame Hiiumaal raskustest üle. Loodan aktiivset osavõttu ühistu igapäevaelust, olgu see kaupluste külastamine, osavõtt koosolekutest ja ettepanekute tegemine ka internetis ühistu kodulehel www.etk.hiiumaa.ee. Tänapäeval toimub suhtlemine üha rohkem internetis aga otsekontaktid pole kuhugi kadunud. Ootan aktiivset osavõttu piirkonna koosolekutel, mis toimuvad lisatud graafiku kohaselt.

Piirkondlikud koosolekud

2. aprill, kell 15.00 Pühalepa piirkond Suuremõisas, Tiiu baaris

2. aprill, kell 17.00 Käina piirkond Kaunite Kunstide Kooli väike saal

3. aprill, kell 16.00 Emmaste piirkond Kati baaris

4. aprill, kell 17.00 Kärdla piirkond Kärdla Linnavalitsuse saalis

5. aprill, kell 15.00 Kõrgessaare piirkond Vaba Aja Keskuse väikeses saalis

7. aprill, kell 12.00 Nurste piirkond Leisu koolimajas