14. augusti toimus Audla küla kokkutulek
Kõige vanem kohaletulnu oli 82-aastane ja kõige noorem 1,8-aastane.
Kokkutuleku avas külavanem Kabja Jana, tänades abilisi ja kohaletulnuid. Nende mälestuseks, keda meie hulgas enam ei ole, süütasime küünla. Külalipu heiskasid vanim kohaletulnud kohalik elanik Tooma-Jaagu Helju ja noorim elanik Mäe Katriin.
Vallavanem Vilmar Rei jagas kingitusi ja avaldas heameelt selle üle, et üritus toimub. Titsika Hariessa oli teinud suure töö iga pere ajaloo uurimisel. Esimeseks kokkutulekuks valminud „Koduküla valsi“ esmaettekanne sai teoks kõikide osalenute ühisel kaasalöömisel, saatjaks Leemeti Irena akordionil.
Väga populaarseks kujunes stend, mis andis ülevaate kõikide talude hetkeseisust. Eakamatele pakkusid palju äratundmisrõõmu vanad albumid.
Meeleolu aitasid luua Titsika pereansambel, seltskonnamängud, viktoriin Audla küla ajaloost ja loomulikult Peerna Milvi valmistatud koduõlu. Pidu kestis järgmise päeva varaste hommikutundideni. Peolt lahkuti rahulolevana teadmisega, et kolme aasta pärast saadakse taas kokku.
______________________________________________________________________________________________
Allpool toome ära ühe kokkutuleku puhul plaanitud tervituse, mis jäi aga ette lugemata. Kuna see autoril väga südamepeal oli, siis avaldame selle nüüd. Kirjapilt ja sõnastus muutamta.
TERVITUS AUDLA ELANIKELE KÜLA KOKKUTULEKU PÄEVAL!
Kallis külarahvas!
Mul on täna suur rõõm tervitada teid kõiki Jeesuse Kristuse nimel!
Ehkki ma ei ole elanud Audlas ligi 40 aastat, on mu juured siin. Mulle on tundmatu koduigatsus, sest ma ei ole kogu selle aja jooksul siit väga kaugel olnud. Ükskord oli võimalus vestelda Kitu Aadaga, kelle sünnikodu asub Hiiumaal, Kurisoo külas. Küsimusele, kas teda on koduigatsus vaevanud, vastas ta nõnda: “See läheb pikapeale üle.”
Nüüdseks on Aada siit ilmast lahkunud, nagu kogu vanem põlvkond. Minuvanused on vanaks saanud, ehkki hingelt võivad kõik tunda end noorena. Audla küla loodetavasti tühjaks ei jää, sest siia on sündinud ka uusi ilmakodanikke, kellest kasvavad tublid inimesed.
Tahaksin nüüd veidi rääkida sellest, et ühel päeval tuleb meist igaühel siit lahkuda. Meil pole siin jäädavat kodu, vaid oleme nagu rändlinnud, kes lendavad ära.
Neile, kes usuvad Jeesuse Kristuse lunastustöösse, on valmistatud kodupaik Taevas.
Selle küsimuse, kus on Sinu või minu koht igavikus, peame igaüks ära otsustama siin maa peal elades. Jumale tahe on iga inimese pääsemine Taevasse. Oma suures armastuses on Ta andnud oma Poja surma selleks, et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu. Jumala Suurel Kohtupäeval peame kõik seisma Tema ees. Kohtu koosseisu kuuluvad Kohtunik Jumal, advokaat Jeesus Kristus ja riiklik süüdistaja kurat.
Kõigepealt astub esile süüdistaja ja ütleb Jumalale: “vaata seda Leemeti Brunot! Kui palju ta tegi pattu maa peal elades ja eksis Sinu seaduste ja määruste vastu. Ta peab kuuluma minule, põrgusse!”
Seejärel tõuseb kaitsja Jeesus Kristus ja ütleb: “See kõik on tõsi, kuid Mina olen maksnud Bruno pattude eest kui Ma rippusin Kolgata ristil ja Minu veri voolas. Samuti ei häbenenud ta tunnistada Mind inimeste ees!”
Siis ütleb Suur Kohtunik: “ Bruno on õigeks mõistetud ja pärib Minu Kuningriigi!”
Kallis külarahvas! Mõelgem neile asjadele veel täna, sest homme võib kellegi jaoks olla juba hilja!
Jumal õnnistagu Teid väga, samuti kogu Laimjala rahvast ja kogu Eesti rahvast!
Tänan tähelepanu eest!
Bruno Bormann