Samas oli suur huvi Eesti Vabariigi aegsete tegevuste ja elu vastu, mis oli teadagi nõukogude ajal tabu. See oli populaarne ka noorte seas, taastatud kodumajanduse koole tekkis mitmeid ja kõiki soovijaid teinekord ei suudetud vastu võtta.

Küpses eas naised leidsid väljapääsu oma seltside asutamises, lähipiirkonnas oli üks esimesi Olustvere Maanaiste Selts. Sellelt pinnalt hakkasid ideed ka Koksvere naistel liikuma.

1999.a. kevad-talvel kogunes viis naist Uduallika Pilu talu mesindusmajja. Need olid: Evi Priks, Maia Orav, Inga Ots, Lilia Härm, Tiina Leis. Üksmeelselt otsustati asutada oma selts, kuigi ei olnud ettekujutust, kas huvilisi võiks ka rohkem olla.

Kuid asutamiskoosolekul samas kohas 14. märtsil andsid juba 15 naist oma allkirja asutamisprotokollile.

Edasise arutelu käigus koostati põhikiri ja see registreeriti 22. juulil Koksvere Maanaiste Seltsina. Algul käidi koos Pilu talus kord kuus, kuna ideid oli palju. Et talu ruumid jäid kitsaks seoses uute juurdetulijatega ja paljud kooskäijad elasid Koksveres, pöördusid pilgud kolhoosiaegse, juba aastaid tühjalt seisva klubihoone poole. Vald suhtus asjasse positiivselt, sest varem või hiljem oleks tühjaltseisev ja lagunev hoone niikuinii hävinud. Algas kasutuna seisvale hoonele eluvaimu sisse puhumine - olid talgud koristusteks ja hädapärasteks töödeks. Külainimesed annetasid värve, kööginõusid, külmiku, elektripliidi, lauanõusid koosviibimiste tarbeks, materjale käsitöö tarbeks, pandi ülesse kangasteljed.

Seltsi liikmed panustasid palju oma aega ja vahendeid hoone kasutamiskõlbulikuks muutmiseks.

Kümme aastat oli juba andnud endine klubihoone seltsile peavarju, aga üha täbaramaks muutus hoone katuse olukord, mitmest kohast sadas läbi. Endine keskküte ei töötanud niikuinii ja üks vana ahjuke saalis ei suutnud ruumi soojendada, seinte, lagede, akende soojapidavusest polnud mõtet rääkidagi. 

Line-tantsijad esinemas

Nii hakkas idanema idee raha otsimiseks remondi tarbeks abifondidest. Eesti liitumine Euroopa Liiduga oli toonud mitmeid võimalusi maaelu arendamiseks, olgu ainult pealehakkajaid.

Mujal Eestis oli juba palju häid näiteid. Koksvere Maanaiste Selts astus Võrtsjärve Ühenduse liikmeks, kelle heakskiidu puhul saab taotleda remondi tarbeks abi PRIAlt. Võeti ette asjaajamise kadalipp: koostati kõik vajalikud dokumendid ning tulemuse üle võime täna ainult rõõmu tunda. Septembriks 2010 olid remonditööd tehtud - maja sai uue katuse, uksed, aknad, korraliku soojustuse, saali põranda ning uue ahju. Ahju müüriti tulevastele põlvedele avastamiseks seltsi liikmetelt kiri ja käibelolevad eesti mündid. Remondi käigus olid paljud seltsi liikmed talgute korras osalised abitöödel, sanitaarremont tehti liikmete oma vahendite ja tööga. Selleks ajaks olid seltsi liikmeks astunud ka mitmed mehed, kelle abi sel perioodil oli väga vaja ja nende kaasalöömine on ka praegu väga tervitatav.

Praeguseks on seltsis 23 liiget, neist on 6 mehed. Selle 15-ne aasta jooksul on kõrvalejäänuid, ka manalasse lahkunuid, aga samuti uusi juurdetulijaid. Liikmeid on Paaksima, Soomevere, Koksvere, Arussaare ja Kirivere küladest, kursustest, pidudest osavõtjaid ka valla teistest küladest. Kõik seltsielust huvitatud on teretulnud, sõltumata elukohast !

Kui püüda üles lugeda nende 15. aasta jooksul tehtut, siis läheks jutt liialt pikaks, kuid tähtsamat võiks välja tuua küll. Kõigepealt on tore, et meie liikmete endi seast on võtta häid pealehakkajaid tantsu-, käsitöö-, toiduvalmistamise-, kangakudumise-, kunstisilma-, spordivaimuga meistreid ja õpetajaid, kes on lahkelt oma oskusi teistelegi jagamas. Isegi Koksvere Maanaiste Seltsi koduleht on tehtud ja üles pandud oma meistri poolt. Vaata www.koksvere.wordpress. com. Suur tänu neile kõigile!

Näiteid õpitubades õpitust: viltimine, verivorsti valmistamine, siiditrükk, pakutrükk, line-tants, peolaua katmine, etikett, jõulutoidud, kangakudumine, rukkileiva küpsetamine, suupistete valmistamine, vitspunutis, sisekujundus, rukkilõikus sirpidega ja rehepeks nagu vanasti. Korraldatud on mitmeid väljasõite ja huvireise. Kõige selle juures ei ole unarusse jäetud seltsimaja ümbrust. Muru niitmine käib regulaarselt niitjate oma vahenditega.

Küttepuuveod, kevadised- sügisesed koristused toimuvad seltsi liikmetega talgute korras. "Teeme ära" vaimus on paaril aastal koristatud Koksvere külavahelisi teeääri.

Väärt asi oli seltsi liikmetega maha mängida rukkilõikus, rukki hakki panemine ja tõeline rehepeks, nagu vanasti, kuni rukkileiva küpsetamiseni suures leivaahjus. Sellest vändati õppefilm "Koksvere leivategu", kus nooremad põlvkonnad näevad esivanemate poolt tehtud igapäevatööd põhitoidu, rukkileiva, talu toidulauale jõudmisel. Kodus rukkileiva küpsetamine on nii mõnegi perenaiseni jõudnud. Kangastelgedega kaltsuvaipade kudumine on algusest peale samuti olnud au sees. Inimesed on andnud seltsile omi kangastelgi kasutamiseks, mõnedki on muretsenud omale teljed koju. Tähtis on see, et vanad oskused tuletatakse meelde, et need ei lähe kaduma noorematele põlvedele.

Ei saa mainimata jätta ka pidude korraldamist, kus on osalised paljudel juhtudel eakate klubi "Ajaratta" ja tantsurühma "Labajalg" liikmed, ka teised vallaelanikud.

Tihti on aidatud külainimestel korraldada omi tähtsündmusi: juubelid, peied, pulmad, külakoosolek, rääkimata seltsi omist koosviibimistest, kus kunagi ei puudu naer, lust ja head suupisted.

Siinkohal täname kõiki, kes on andnud oma panuse 15. aasta jooksul Koksvere Maanaiste Seltsi tegemistesse ning nõu ja jõuga abiks olnud! Kõo vallavalitsusele siiras tänu alati toetava suhtumise eest!