20 aastat Kaitseliitu Iisakus
Tasapisi meie read siiski täienesid ja praegu kuulub meie rühma 28 liiget. On olnud paremaidki aegu, kus meid oli üle 40-ne. Võib öelda, et masu käis ka meie rühmast üle. Kuid peamiseks liikmete vähenemise põhjuseks on noorte meeste mujale õppima siirdumine ja välismaal töötamine.
Meie endisi ja praeguseid liikmeid võib kohata Ameerikas, Austraalias, Põhjamaades ja mööda Eestit laiali pillutatuna. Loodus tühja kohta ei salli ja nii kasvab tasapisi peale uus noor põlvkond, kes jätkavad meie traditsioone.
Kaitseliit on organisatsioon, kes pakub tegevust nii noorele kui ka vanale, nii naisele kui ka mehele. Oled sa noorkotkas või kaitseliitlane, tegev või toetajaliige - sa oled üks suurest sõpruskonnast. Võib küsida, kas teismelisele sõjaliste oskuste õpetamine ei ole ebanormaalne või suisa ühiskonnaohtlik. Ma arvan, et see on hädavajalik, noortele tuleb ainult selgeks teha - millal ja mis eesmärgil sõjalisi oskusi rakendada.
Meie riigi turvalisus ei sünni staapides, vaid külades, alevites ja linnades, seal kus elavad ja tegutsevad meie vabatahtlikud liikmed, pealikud, meie jaod ja rühmad. Siit ka kaitseliidu põhiline ülesanne - liikmeskonna kasvatamine ja motiveerimine.
Kaitseliit on rahva jõud, mida tuleb hoida ja kasvatada. Riigikaitse aluseks on kaitsetahe ja enesekindlus, mis omakorda tugineb eeskujulikule väljaõppele. Igaüks, sõltumata rahvusest, maailmavaatest või usutunnistusest, saab anda oma panuse Eesti riigikaitse tugevdamiseks.
Riigikaitse ei saa olla üksnes meie kaitseväe ülesanne, iga üksikisik meist peab pingutama oma riigi kaitstuse nimel. Suur roll kaitsetahte kasvatamisel on kodul, koolil, kaitseliidul noorkotkastel ja kodutütarde organisatsioonil.
Eesti rahva vabadustahe ei ole kunagi täitunud ilma võitluseta. Seda võitlust on peetud nii lauldes, kirjutades ja igapäevast tööd tehes, õnneks harva - relv käes lahinguväljal.
Me oleme taasiseseisvumisest saadik tundnud muret oma riikluse püsimise pärast. Rahvusvaheline tunnustus ning majanduslik ja sõjaline koostöö on põhiline omariikluse püsimise garantii. Aastate jooksul on välismissioonidel käinud sadu kaitseliitlasi, võime tõdeda, et neid on ka meie rühmas, nendeks vaprateks meesteks on Robert Nagel ja Krister Paas.
20-ne tegutsemisaasta jooksul on paljud meie aktiivsed kaitseliitlased saanud kõrgeid Kaitseliidu, KL maleva ning malevkonna autasusid ja tänukirju. See on tänu nende meeste pühendumusele tegutseda ennastsalgavalt omast vabast ajast ja tahtest kaitseliidu üritustel.
Meie rühma eduka tegevuse aluseks on olnud head suhted kogukonnaga, nii maakonna kui ka omavalitsuse tasandil. Siinkohal tahan öelda tänusõnad meie omavalitsusele, Kaitseliidu Alutaguse malevale, Kaitseliidu Avinurme malevkonnale ja Jaak Armile, kes on olnud meile headeks koostööpartneriteks.
Võime tõdeda, et meil on küllalt saavutusi, mille üle uhked olla. Esimene suur võit oli muidugi 1998. aastal rahvusvahelise sõjalis-sportliku võistluse „Erna Retk" võitmine, sellele on aasta aastalt järgnenud ridamisi võistlusi mille karikad ehivad meie näituse väljapanekut Iisaku muuseumis.
Mitmeid kordi on võidetud või esikolmikusse tuldud „Metsavenna Retk" ja „Avinurme lahingu mälestusretk" võistlustel. On osaletud „Utria dessandil". Kahekordsed võitjad KL Viru maleva võistlustel „Paras Paar" on Robert Nagel ja Heiki Välimets.
Tänavuse „Metsavenna Retke" esikoht kuulus vanameister Heiki Välimetsale, Krister Paasile, Kristjan Nurgamaale ja Ants Juusele, teise koha saavutasid Robert Nagel, Ahto Altoja, Aivo Jääger ja Kristjan Seli.
Tahan ära märkida tublisid koolipoissekaitseliitlasi Ahto Altojat, Aivo Jäägerit ja Kristjan Selit, kes on nii mitmelgi võistlusel vanadele ära teinud.
Häid tulemusi on ka laskespordis, nii on esiküti normi täitnud Kristjan Nurgamaa ja Heiki Välimets. Karikaid ja medaleid on jätkunud veel paljudele. Alles toimunud KL Alutaguse maleva laskevõistlustel saavutasid väikekaliibrilisest sportpüssist laskmises kolmikvõidu Valeri Malinovski, Kalvi Kivimäe ja Venno Reino.
Osaletud on Scoutsrännakul, kindral J. Tõnissoni rännak-jooksul, „Põrgupõhja Retkel" „Talveots" võistlustel jne. jne. Meil on põhjust uhked olla, nii esiisade vapruse, kui ka tänaste iisakulaste saavutuste üle. Soovin, et oskaksime rohkem hinnata saavutatut ja tunda uhkust, et elame Iisakus.
See innustagu meid ka edaspidi sihikindlamalt tegutsema. Ka väike kogukond võib tugev olla, kui ta on üksmeelne, julge ja valmis enda, enda kodu ja kodumaa eest seisma.
23. novembril möödus 20 aastat KL Iisaku rühma taasmoodustamisest, seoses selle tähtpäevaga autasustati meie kaitseliitlasi meenete ja tänukirjadega.
Tehtud töö eest pälvisime KL Alutaguse maleva tänuplaadi, malevkonna ja Iisaku valla tänukirja.
Tänu ka Iisaku muuseumi rahvale, kelle toel ja abil on muuseumis näitus meie tegevusest „Kaitseliitu Iisakus 1918 - 2012".
