20 aastat maareformist: Viljandimaal reformitud 91% maafondist

1.novembril 2011 möödus 20 aastat „Maareformi seaduse" jõustumisest. Viljandimaal toimub selle sündmuse tähistamiseks reedel, 25 novembril algusega kell 14 Vabaduse plats 6 saalis maavanema tänuvastuvõtt, millega maavanem Lembit Kruuse tänab maakonna pikaaegseid reformi läbiviijaid.

30. septembri 2011 aasta seisuga oli Viljandimaal riigi maakatastris registreeritud 33 077 katastriüksust, pindalaga 326 605,9 ha, mis moodustab ca 91% maakonna maafondist.

Maareformile pühendatud üritusele on kutsutud kohalikes omavalitsustes töötanud kauaaegsed maareformi läbiviijad ja koostööpartnerid, kes on pälvinud oma tulbi tööga elanike tunnustuse. Ürituse käigus antakse tagasivaade 20. aasta jooksul tehtule ning arutatakse maareformi lõpetamisega seonduvaid küsimusi, aga ka üleskerkinuid probleeme. 

„Hindan kõrgelt neid inimesi, kes on 20 aasta vältel Viljandimaal maareformi läbiviimist vedanud. Algusaastate töö oli keeruline ning tõi maade erastamisel ja tagastamisel kaasa suuri pingeid ja vaidlusi. Kõikide nende probleemidega on kokku puutunud ning tegelenud maareformi läbiviijad," sõnas Kruuse.  

Tänavu 17. oktoobril täitus 20 aastat päevast, mil võeti vastu maareformi seadus ehk maareformi läbiviimise alusdokument. Tollane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu algatas maareformi eesmärgiga anda maa eraomandisse, pidades seejuures silmas nii endiste omanike õigusi kui ka maakasutajate huve. Maareformi seadus hakkas kehtima 1. novembrist 1991. Nüüd, 20 aastat hiljem, võib maareformi lugeda sisuliselt lõppenuks. Pea kõik erastamisele ja tagastamisele kuulunud maad on saanud omaniku, reformimata on riigis tervikuna veel alla 10% maast.