20 aastat sõprussuhteid
Paar nädalat tagasi Eestis viibinud kolleegidega Eura vallavalitsusest meenutasime ühise läbikäimise algusaastaid. Soomlaste sõnul on kahe valla inimeste vaheline suhtlemine näidanud neile, kuidas ühest kehval järjel omavalitsusest on saanud arenenud ning hästi toimetulev vald. Ka Harku valla jaoks on sõprussidemed Soome omavalitsusega olnud heaks kogemuste saamise ning teadmiste vahetamise allikaks.
Peale Eesti riigi taasiseseisvumist otsis enamik omavalitsustest väljundeid Soome, sest nendega oli väiksem keeleprobleem ja lihtsam suhelda.
Konkreetse ettepaneku Eura vallaga sõprussidemete loomiseks tegi meile tolleaegne Eesti-Soome sõprusühing, sest Eura vald otsis samuti Eestist sõprusvalda ja just kohaliku ühingu vahendusel.
Meie eesmärgiks oli saada kogemusi kohaliku omavalitsuse tööks ja elukorralduseks, sest algusaastatel nappis meil endil teadmisi. Ka materiaalne abi oli tol ajal teretulnud. Mäletan, et esimese bussiga toodi meile Eurast kontoripaberit, sest Eestis ei olnud seda saada, kuid Euras asus suur Ahlströmi paberitehas. Samuti toodi meile paberihunt mittevajalike dokumentide hävitamiseks. Eestis ei teadnud sellise asja olemasolust sel ajal keegi!
Suhtlus oli algusaastatel oluliselt tihedam, viimasel ajal on vastastikused külaskäigud jäänud harvemaks. Alguses korraldasid soomlased Euras lausa Eesti nädala, kus meilt käisid muusikakooli lapsed ja korvpallimeeskond. Samuti osales Harku vald kohalikul turismimessil "Pyhäjärvi Messut".
Eura delegatsioon külastas igal aastal Tabasalu Päevi, kus võisteldi males, korvpallis ja esinesid taidlejad. Samuti osales Eura laste jalgpallivõistkond 1990ndate alguses "Kotkas Cup" turniiridel, mida korraldati Tabasalus.
Viimastel aastatel on läbikäimine jäänud harvemaks, sest oleme ise omandanud juba vajalikud kogemused ja materiaalse baasi. Suhtlus toimub peamiselt kultuuri, spordi ja sõprussuhete tasandil.
Omavahelised suhted on muutunud konkreetsemaks ja erialasemaks - näiteks eelmisel aastal külastasid Eura valla lasteaedu meie Pangapealse ja Tibutare lasteaedade töötajad, meie noorteüritustel on käinud Eura valla noortebändid ning omavahelisi suhteid hoiavad ka kirikukogudused. Valdade juhid proovivad ikka korra aastas kokku saada. Soome ja Eesti omavalitsuste süsteemis on mitmeid erinevusi. Olulisim erinevus on see, et Soomes on omavalitsus üle 100 aasta vana. Meie vald ja Eesti omavalitsused üldse on vaid 20-aastase ajalooga. Poliitilises süsteemis on suurim erinevus see, et Soomes ei valita uut vallavanemat iga kord pärast kohaliku volikogude valimisi, vaid see mees on ametis nagu ametnik, mitte poliitiline figuur. Eura vallavanem Matti Lahtinen on ametis juba üle 25 aasta. See tagab järjepidevuse. Meil on selle aja jooksul ametis olnud neli vallavanemat. Samuti määratakse seal erinevalt Eestist vallavalitsuse liikmed volikogu liikmete hulgast, valla tegevjuhid sinna ei kuulu. Volikogus on neil 35 liiget, meil 21. Elanike arv peaaegu võrdne.
Suur vahe on ka see, et nende elanike arv ei kasva, vaid on stabiilne. Uusi elurajoone juurde ei tule ja süsteem on ammu sisse töötanud. See võimaldab tegelda selliste asjadega nagu viikingite küla rajamine, esivanemate ajaloo uurimine jne. Praegu on neil käsil ca 21 mln eurot maksev spordihoone renoveerimine.
Meil elanike arv kasvab ja see nõuab väga suuri investeeringuid, et täita elanike esmaseid nõudmisi ja vajadusi.
Kasu kogemuste omandamise ja õppimise seisukohalt, eriti algusaastatel, oli väga suur. Oleme õppinud neilt euroopalikku asjaajamist ja korrektsust, samuti vastutustunnet. Soomes on poliitiline kultuur ka tänasel päeval meie omast arenenum. Eesti poliitik ei taju seda vastutust ega tunne sellist uhkust nagu soomlane. Nende volikogu liikmed peavad oma staatust auasjaks ning nad tajuvad kogu aeg, et esindavad oma rahvast. Meil jääb sellest veel puudu.
Praegu aga õpivad soomlased mõnda asja meilt. Näiteks imetlevad nad iga kord meie muusikakooli, sest neil sellist asja ei ole. Oleme neile vastu andnud avatud suhtlemist, meie kultuuri ning näidanud seda, kuidas arenev omavalitsus toime tuleb.
