Oluliselt on vähendatud riiklikke omavalitsuste eelarvete toetusi ja üksikisiku tulumaksu omavalitsusele laekuvat osa. Üksikisiku tulumaks, mis on valla peamine tuluallikas, on 2011. aastal võrreldes 2008. aastaga üle 20 miljoni krooni väiksem.

See tähendab selgelt seda, et vallal on oht elada üle jõu. Sama oht kajastub ka vastvalminud Türi valla arengukavas aastateks 2011–2018. Türi vallal on väga arvukas sotsiaalse infrastruktuuri võrk (koolid, lasteaiad, raamatukogud jne). Meie eestimaises kliimas nõuavad need talvist kütmist. Eelmise aasta külm talv tõi kaasa selle, et sellel aastal tuli hallatavatele asutustele eraldada täiendavalt küttekuludeks üle 600 000 krooni. Ei ole veel täpselt teada, milliseks kujuneb käesolev talv.

Vallavalitsusel, vallavolikogu alalistel komisjonidel ja vallavolikogul seisab ees tõsine ülesanne eelarve tasakaalu viimisel.

Enamik omavalitsusjuhte Järvamaal on kinnitanud seda, et 2011. aasta eelarve tuleb omavalitsustele märgatavalt raskem, kui seda oli 2010. aasta eelarve.

Eelarvega tegeletakse aktiivselt

Võimalusi on üldiselt kaks – leida täiendavaid tulusid või hoida kokku kulusid. Mõlema teemaga on vallavalitsus aktiivselt tegelenud ja detsembris toimub teine kohtumiste voor valla allasutuste juhtidega, et leida ühiselt kulude kokkuhoiu kohti. Vallavalitsus valmistab ette detsembrikuu vallavolikogu koosolekuks meetmete paketi täiendavate tulude leidmiseks ja kulude kokkuhoiuks. Selge on aga see, et 24 miljonit krooni täiendavaid tulusid ei ole tänases majandusolukorras võimalik eelarvesse juurde leida. Heal juhul on võimalik leida mõned miljonid. Samas ei ole mõistlik tulusid ülemääraseks prognoosida, sest see oleks enese petmine – siis tuleb aasta keskel ikkagi kulusid kärpima hakata.

2010. aastal leidsime lahenduse endisele Oisu vallamajale, kus nüüd on perekodu. Vald ei pea enam hoonet oma eelarvest ületalve kütma.

Vallaeelarve suurimaks kuluallikaks on aga töötasud. Türi valla palgal on üle 460 töötaja, alates lasteaedadest, koolidest kuni vallamajani välja. Kindlasti on järgmisel aastal vajalik palgakulude kokkuhoid, sest palgakulu on valla eelarvest väga suur osa. See tähendab aga kõikide asutuste kooseisude ja töötajate töökoormuste väga kriitilist ülevaatamist.

Oluliselt vähenevad investeeringud ja ühekordsed toetused valla eelarvest. Osa investeeringutest tuleb edasi lükata järgnevatesse aastatesse. Kindlasti tuleb jätkata Türi linna veeprojekti, Retla Kooli õpilaskodu rekonstrueerimist ja toimetulekukooli rekonstrueerimist. Need investeeringud on seotud eurotoetustega ja vallal on olemas load neid investeeringuid laenu arvelt teha. Retla Kooli jaoks tuleb veel omaosaluse laenu luba taotleda. Kindlasti on investeeringute osas eelistuseks hariduse ümberkorraldused. Laenukoormus on vallal umbes pool seadusega lubatavast, aga järgmise aasta lõpuni kehtib omavalitsustele piirang – laenu saab võtta ainult eurotoetustega seotud projektide omaosaluse katteks.

Kõige ohtlikum on võtta laenu aga tegevuskulude katmiseks, see ei ole mõistlik tegevus. Seetõttu on eelarve menetlemisel põhirõhk kulude kokkuhoiul.

Vaatamata raskustele olen kindel, et jaanuaris toimuvaks vallavolikogu koosolekuks on eelarve saavutanud ühiste jõupingutuste tulemusena tasakaalu.