24 h Reola kultuurimajas: Õhtu naelaks oli Lähte naiskoori väikese pundi esinemine

26. oktoober oli eriline päev, sest just sel päeval oli võimalus külastada rahvamajasid 24 tundi järjest. Eesti Rahvamajade Ühing oli käivitanud projekti „24 tundi Eestimaa rahvamajas". Üleriigiline projekt viidi ellu „Kultuuripärandi aasta 2013" alateema „Pärijata pole pärandit" raames. Tänavu esmakordselt toimunud algatusega ühines 150 rahvamaja kõigist maakondadest. Tartumaal oli ööpäevaringselt avatud 9 rahvamaja, nende hulgas ka Reola kultuurimaja. Sellise ettevõtmise üks peamisi eesmärke oli teadvustada rahvamajade olemasolu ning tutvustada neis toimuvat.

Kui ühisprojektiga ühinemiseks Reola kultuurimaja uksest sisse astusin, oli üritus kestnud juba 11 tundi. Eelmisel õhtul oli tantsu keerutatud 70. ja 80.-ndate hittlugude rütmis ja vaadatud öökino. Hommikul kell 8.26 tervitati päikest, kes vaatamata lõkke süütamisele siiski nina paksu pilveteki alt välja ei pistnud. Kuum hommikukohv ja Uhti kõrtsi perenaise Kai küpsetatud maitsvad pannkoogid tegid meele rõõmsaks ja viisid une silmist ka kõige suurematel unimütsidel. Õige varsti oligi aeg jalutada koos Uhti kõrtsi - lahke pererahva töid ja tegemisi kaema. Koos huvilistega küpsetati koduhõngulist leiba, tegevust ilmestas harrastusnäitleja Aime Kahki monoetendus „Kuues tants aurukatla ümber".

Keskpäeval oli võimalus Ülenurme pere- ja noortekeskuse juhendajate abiga loovtöötubades meisterdamises kätt proovida. Õige varsti vallutas kogu kultuurimaja mõnus kapsasupi lõhn ja auravast supipotist ei saanud keegi enam ei üle ega ümber. Nälg olevat parim kokk, kuid minu ja paljude teiste arvates Kaist paremat kokka siiski pole.

Pärast suurepärast lõunasööki algas valla kultuuritöötajate ümarlaud, kus koos arutati teemadel, kuidas kultuurielu vallas paremaks muuta.

Lapsed on meie tulevik ja kui me nendele õpetame juba maast madalast, et isetegemise rõõm on suurim rõõm, siis võime kindlad olla, et taidlus kestab põlvest põlve. MTÜ Õnnemaa laulustuudio Vikerkaar laululaste esinemine oli vaatamist väärt, sest eranditult kõigil lastel oli rõõm esinemisest nende särasilmadest näha.

Juba ootaski järge kultuurimaja ansambel „Prii". See on üks tore tantsuansambel, kelle mõnusa muusika saatel on hea jalga keerutada. Kahjuks sel korral jäi tantsupõrand üsna tühjaks - ehk oli põhjuseks vähene reklaam. „Mine võta kinni, kellel vai kus see õigus on," ütlesid kunagi ammu meie esivanemad.

Rahvatants meie rahvale meeldib, rahvatantsuhuvilisi jätkub segarühma, tantsumemmede ja naisrühma ning isegi noorte tantsurühma, kelle „Tuljak" ja" Kirbu raputamise tants" paneb inimesi alati maruliselt kaasa elama. Nii ka seekord.

Kella üheksaks õhtul, kui algas üle-Tartumaaline ühislaulmine, olin ma Reola kultuurimajas märkamatult aega veetnud 12 tundi. Võimsalt kõlas kõigi kohalolijate esitatud „Kas tunned maad" ja veel võimsamalt kõlas see üle Tartumaa. Eestlastel vist on kombeks, et kus juba koos lauldakse, sinna tuleb lauljaid juurde, nii kujuneski õhtu naelaks Lähte naiskoori väikese pundi meeleolukas ja särav esinemine.

Elagu isetegevus ja taidlus! Suur tänu meeleoluka päeva eest kõigile Tegijatele.