403 töötut said vajalikku elutarkust juurde

2010. aasta märtsist kuni eelmise aasta lõpuni teostati Kiviõli regioonis MTÜ Moreno Keskus koordineerimisel projekti „Kvalifitseeritud tööjõu suurendamine ja integratsioon tööturule läbi koostöö ja sotsiaalse dialoogi". Projekti ametlikud partnerid olid Püssi Linnavalitsus, Kiviõli Linnavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus ja Sonda Vallavalitsus.

Projekti tegevuste käigus parandati Kiviõli regioonis üldist sotsiaalmajanduslikku elukeskkonda luues ühist sotsiaaldialoogi koostöös tööandjate ja MTÜ-ga. Selle kaudu suurendati kvalifitseeritud tööjõupakkumist ja töötute tööhõivesse integreerumist.

Algatuse autorid seadsid enda ette ka reaalselt mõõdetavad sihid: kaasata 270 töö kaotanud inimest, kes elavad projektiga seotud piirkonnas sh töötud noored, pikaajalised töötud ja eesti keelt mitte valdavad inimesed. Tööturule loodeti aktiviseerida kuni 50 inimest.

Piirkonnas oli tööpuudus projekti algusaastal väga suur ja eeskätt just noorte ja keskealiste hulgas. Kuna tegemist on piirkonnaga, kus on nii eesti keelt kui vene keelt kõnelevad inimesed, siis see oli meie jaoks suurem väljakutse, et jõuda nende inimesteni. Samas projekti käivitamisel paljud ettevõtted olid vähendanud oma tegevust, osad pankrotistunud ja suur osa ettevõtetest ka koondanud inimesi.

Paljud inimesed olid kaotanud töö ja lootuse ning usu veel tööturule tagasi jõuda. Vaatamata neljale kohalikule omavalitsusele, kes olid projekti partnerid, osales meie projektis veel inimesi ka teistest piirnevatest kohalikest omavalitsustest.

Projektis oli ette nähtud kahe nõustamiskeskuse loomine. Üks nõustamiskeskus loodi Kiviõli linna ja teine Püssi linna. Projektis osalenud inimesed said tasuta abi kvalifitseeritud nõustajatelt.

Veel õpiti koostama CV-d. Meie nõustajad suhtlesid ise tööandjatega ja otsisid agaralt tööpakkumisi, kuhu soovitati koolitustel ja grupinõustamistel käinud inimesi. Nõustajad käisid ka ise koos tööotsijaga tööintervjuul.

Puutusime kokku inimestega, kes polnud tööturul olnud üle 10 aasta, ja kes olid heitunud ja kaotanud lootuse, eneseusu ja tahte tööturule jõuda.

Kui rääkida tulemustest, siis saime lubatust poole rohkem inimesi koolitada ja nõustada ja see andis meie projektile lisaväärtuse.

Koolitustel osales 403 inimest, keda koolitati kokku 24084 tunni ulatuses. Koolitused toimusid moodulitena. Ühel inimesel oli võimalik osaleda koolitusel vastavalt vajadusele kuni 72 tunni ulatuses. Koolituskava oli üles ehitatud eesmärgiga töökaotanud inimese rehabiliteerimiseks tööturule. Koolitati alljärgnevatel teemadel: enesega toimetulek ja suhtlemine, arvuti algõpe, sotsiaalsed toimetulekuoskused, motivatsioon, tööõigus, tööotsimistehnikad, tööohutus ja töötervishoid, tööl püsimine, eesti keele algõpe.

Töö kaotanud inimesed said osaleda nii eesti- kui venekeelsetel koolitustel ja grupinõustamistel, mida hakati "mõttekodadeks" kutsuma. Enamus inimesi vajas ka individuaalset nõustamist ja toetust. Tööle rakendus üle 100 inimese ja edasiõppima või uut eriala omandama asus 20 inimest.

Kõige tähelepanuväärsemaks oli projekti juures kohalike omavalitsuste suur toetus ja abi projekti rakendumisel. Loodi ühtne sotsiaalne dialoog, kus toimusid infopäevad tööandjatega ja ümarlauad kohalike omavalitsuste ja asjaomaste organisatsioonidega. Selle tulemusena valmis strateegiline tegevuskava aastani 2016. Need kolm aastat on õpetanud meile, et kuigi töökaotus on inimese jaoks ääretult ränk, ei tähenda see, et elu jääb seisma.

Elu oma pidevas muutumises ja pakub alati lootust ja uusi võimalusi - kui uks sulgub, siis avaneb aken. Küsimus on hoopis selles, kas me julgeme näha seda akent? Kogesime taas vene rahvusest inimeste vahetut reageeringut, et ka nemad on olulised, neid pole ära unustatud ja nendega arvestatakse ja vahel ka eesti inimeste pessimismi ühiskonnas toimumise vastu.

Edu ja jõudu edaspidisteks tegudeks ning palju visadust tööotsijatele!