7 küsimust: vastas Mati Murd
Ukrainas toimus juunikuus üks spordisuve tippsündmustest, Euroopa jalgpallimeistrivõistlused ning kuna sellele ajale sattus Mäetaguse delegatsiooni (ja selle koosseisus ka rubriigi toimetaja) külaskäik Kiievisse, siis kasutades võimalust, vastas temaatilistele küsimustele Ida-Virumaalt pärit Mati Murd, kes töötab Kiievis Eesti saatkonnas asejuhina, kirjutab sportiv.ee
Kui suure muutuse Ukraina igapäevaellu on toonud Euroopa jalgpallimeistrivõistlused?
Euroopa jalgpallimeistrivõistluste edukas korraldamine on olnud Ukrainale oluliseks eesmärgiks ja paljud viimastel aastatel langetatud otsused ja tegevused on sellest lähtunud. EMi tõttu on rajatud uusi staadione, hotelle ja lennujaama terminale ning remonditud laiaulatuslikult teid ja tänavaid, liiklusesse on lisandunud uusi ronge ja trolle. Seega on EMi mõju otseselt nähtav. Linnades, kus EMi mängud toimuvad, on võistlused kaasa toonud ka ajutisi ebamugavusi liikluspiirangute näol, kuid üldjuhul suhtutakse sellesse mõistvalt. Jalgpall on populaarseim spordiala Ukrainas ja võimalus oma meeskonnale kaasa elada korvab kõik need ebamugavused. Melu, mis järgnes Ukraina võidule Rootsi üle, on isegi raske kirjeldada.
Kui suur jalgpallihuviline ise olete ja kas olete kohapeal käinud ka mõnda mängu vaatamas?
EMi mänge staadionil vaatamas pole käinud, aga igaõhtune rutiin mänge telest vaadata on küll tekkinud. Korra olen seda ka ametlikus fännitsoonis teinud.
Teie isa, Ida-Virumaa legendaarse spordijuhi Valdek Murdi sõnul olite nooruses lootustandev jooksja, kuid terviserike sundis teid aktiivse sporditegevusega hüvasti jätma. Missugune side teil tänapäeval spordiga on?
Praegu piirdub minu sporditegemine oma lõbuks liigutamisega. Võimaluse piires elan alati kaasa Eesti sportlastele, näiteks eelmisel aastal sai kohaliku eestlaskonnaga käidud toetamas Eesti hokikoondist Kiievis toimunud maailmameistrivõistluste esimese divisjoni mängudel. Kohalik eestlaskond Kiievis on üldse väga sportlik ja ka saatkonna parima jooksja tiitel ei kuulu mulle, vaid ühele Eesti läbi aegade paremale takistusjooksjale Aivar Tsarskile, kes töötab saatkonnas konsulina.
Olete Kiievis Eesti suursaatkonna asejuht poliitküsimuste alal. Poliitiline olukord Ukrainas on paljude arvates üpris keeruline. Millised on keerulisemad küsimused, millega olete selles ametis kokku puutunud?
Ilmselt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide saatkondade jaoks on olulised demokraatia ja inimõiguste areng Ukrainas ning Ukraina lõimumisprotsess Euroopaga.
Teid valiti 1993. ja 1996. aastal Kohtla-Järve linnavolikogu liikmeks. Kui palju elate praegu kaasa kodulinna tegemistele ja kui tihti kodumaile satute?
Kodukanti satun kahjuks harva, ehk paar korda aastas, ja seetõttu on minu praegused teadmised Kohtla-Järvel toimuvast pigem kõrvaltvaataja muljed. Õnneks on võimalik lugeda veebist Põhjarannikut, nii et mingi ettekujutus Ida-Virumaal toimuvast mul siiski on.
Internetis saab tutvuda teie 1999. aastal kaitstud väga huvitava väitekirjaga "Haldusreformi arengusuunad kohaliku omavalitsuse tasandil Kohtla-Järve linna näitel". Näiteks pooldate seal Sillamäe linna, Vaivara valla ja Viivikonna linnaosa ühinemist ühiseks Vaivara vallaks. Haldusreform on vahelduva eduga olnud Eestis kuum teema. Kas oskate kõrvaltvaatajana anda mõnda soovitust, mida saaks selles osas Eestis ära teha?
Haldusreformist on Eestis räägitud viimased kaks aastakümmet. Kahetsusväärselt on see diskussioon sumbunud piiride joonistamisse kaardil ehk siis haldusterritoriaalse reformi läbiviimisse ja selle käigus on läinud kaduma reformi muud aspektid ehk küsimus, milleks haldusreformi üldse vaja on. Isiklikult on jäänud mulje, et haldusreformi küsimus on olnud liiga politiseeritud ja seetõttu ehk pole ka ratsionaalsed argumendid selles diskussioonis alati esile pääsenud. Aga positiivseid arenguid on kindlasti ka Ida-Virumaal, näiteks Lüganuse ja Püssi kavatsus minna järgmistele valimistele ühiselt.
Millised on need kohad väljaspool suurlinnu, mida soovitate eestlastel Ukrainas külastada?
Ukraina on suur ja kultuuriliselt väga mitmekesine riik. Kindlasti tasuks käia Lääne-Ukrainas Karpaatides ja Lõuna-Ukrainas Doonau delta aladel. Muide, see, et Ukraina on üks kümnest Doonau-äärsest riigist, pole Eestis just väga tuntud fakt ja seetõttu on see olnud väga hea viktoriiniküsimus (välja lõi vastaja arvukalt viktoriiniküsimusi valmistavalt ja neid ka suhtlusesse pikkivalt isalt saadud geen - RK). Kolmandana tuleks muidugi soovitada Krimmi, kuid kuna see on üsna tuntud turismikoht, siis selle asemel pakuks hoopis Tšernigivit. Kuigi oblastikeskus ja Eesti mõistes suurlinn (ligemale 300 000 elanikku), on samal ajal tegemist Ukraina ajaloos olulise kultuurikeskusega, mille dateeritud ajalugu ulatub rohkem kui 1100 aasta taha. EMi linnadest tahaks eriti soovitada Lvivi külastamist.
