80 aastat postiteenust Haaslava vallas

Augustikuu lõpus sulges Eesti Post ainsa Haaslava vallas side- ja postiteenuseid osutanud asutuse, Roiu postipunkti. Nüüdsest saab postiteenust kasutada Roiu Raamatukogus. Korraldatud postiteenust osutati vallakodanikele pisut enam, kui100 aastat ja postkontor (postiagentuur, sidejaoskond, postipunkt) jõudis tegutseda täpselt 80 aastat. Loeme allpool Haaslava postiteenuse ajaloost.

Haaslava mõisa avalik postijaoskond loodi jaanuaris 1911. Kirjasid ja ajalehti sai vallarahvas kätte teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Korratu asjaajamise tõttu - ajalehtede kaotsiminekud, kirjade kortsutamine, postitasku kadumine - loobus Haaslava vald varsti postijaoskonna teenustest ja palkas 1911. aasta suvel postivedaja, kes kirjad ja ajalehed Tartu postkontorist ära tõi. Lisaks otsustas vallavolikogu, et "lihtkirjade kaotsimineku tõkestamiseks tuleb nad edaspidi vallavalitsuses raamatusse üles tähendada."

Vallakäskjalg viis posti taludesse laiali. Niisuguse korra nõrgaks küljeks oli, et mõnikord ei olnud „vallakasakal" mitu nädalat asja valla kaugematesse kohtadesse ja kirjasaajad pidid posti seni ootama, kuni käskjalg juhtus ametiasjus valla äärealadele minema.

Eesti Vabariigis hakkas postiküsimustega tegelema Teedeministeerium.

7. juunil 1920 sai Haaslava Vallavalitsus Teedeministeeriumi Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsuselt Tallinnast kirja - "Tartu Maakonnavalitsus soovitab Haaslavale postiagentuuri avada. Et aga posti peavalitsusel praegusel ajal ilma seltskonna ja omavalitsuse kaasabita uute postiasutuste avamine üle jõu käib, peab vallavalitsus teatama, kas ja millisel kujul Haaslava vald postiagentuuri avamist toetab."

Küsimust arutati vallavolikogu 24. juuli 1920 istungil - "Vallavolikogu leiab, et postiagentuuri avamise puhul valla väljaminekud suureneda võivad ainelise vastutuse kandmisega mitmesuguste saadetiste hukkumise või kaotsimineku korral, mispärast ühel häälel otsustas vastutust oma peale mitte võtta ja postiagentuuri Haaslaval mitte avada."

Teedeministeerium vastas, et postisaadetised on eraldi kindlustatud, vallal kulusid karta ei ole ja palus volikogul veelkord küsimus läbi arutada.

7. septembril 1920 oli vallavolikogu uuesti koos - "Asja uuesti läbi vaadates ja arvesse võttes, et Haaslava vald otse linna külje alla asub ja elanikud seega kergesti postmarke osta ja kinnitatud saadetisi ära anda ehk vastu võtta Tartu linnas saavad, otsustas volikogu Haaslavale postiagentuuri esialgu veel mitte avada."

Postisaadetiste kättesaamine oli oluline ja veebruaris 1921 otsustasid valla taluperemehed ise postivedu korraldada. Peremeeste koosolekul pandi paika, et "edaspidi post tuuakse Tartust kolm korda nädalas vallamajja." Koostati nimekiri ja iga valla talupidaja käis külakorda üks kord aastas linnas posti toomas. Kirjad ja ajalehed viis taludesse laiali valla käskjalg või käisid inimesed ise vallamajas posti järel.

Lugedes valla ja postiasutuse kirjavahetust, on täiesti arusaamatu, miks vallaisad pikka aega postiagentuuri rajamisele vastu seisid. Samal teemal peeti kirjavahetust veel oktoobris 1922, märtsis 1924 ja detsembris 1925.

20. aprillil 1926 kirjutas Teedeministeeriumi osakonnajuhataja vallavanemale  "Haaslava vallamajja kavatsetakse sellel suvel postiagentuur avada."

Haaslava Vallavalitsuse kiri 19. augustil 1927 Posti Peavalitsusele - "Teie kirja peale 29.04.1927 teatame, et Haaslava valla postiolude korraldamiseks oleks tarvilik Haaslava vallamajas postiagentuur avada. Selle jaoks valmistada 30 suhvliga kirjade kapp, üheksa küla postkasti ning postiveo kulud Tartu postkontorist kuni Haaslava vallamajani, 50 000 - 75 000 marga suuruses tuleb riigi kanda võtta.

Haaslava vallas elab 1900 elanikku ja lähimad postiagentuurid asuvad, Vastse Kuuste 13, Mäksa 10 ja Vana Kuuste 8 kilomeetri kaugusel.

Külapostkastid tuleb üles panna Roiu poodi, Sillaotsa poodi, Kriimani asundusse Kungla poodi, Aardla, Ihaste, Kokke, Uniküla, Kitseküla küladesse, Armi talusse Päkste külas, Kesa talusse Igevere külas ja Haaslava asundusse."

Septembris 1927 teatas Tartu Posti Telegraafi kontor, et "Haaslava valda läheb Tartust iga päev keskmiselt 30 kirjasaadetist ja 42 ajalehte."

Vallavolikogu kiri 6. detsembril 1927 Tartu Postkontori ülemale - "Haaslava vallamajja tulevatest saadetistest viiakse umbes 50% elanike poolt vallamajast ära, kuna 25% Roiu poodi, 20% Sillaotsa poodi ja 5% Kungla poodi edasi saadetakse.

Et postiolud vallas korraldamata on, siis ei ole võimalik valda tulevate postisaadetiste täpset arvu kindlaks teha, sest Ihaste, Jummusaare, Aardla, Aardla Palu ja Aardla Liivaku külade elanikud oma kirjad ja ajalehed Tartust ühest või teisest ärist või tuttavate juurest ära toovad ning osad Igevere küla elanikud Vana Kuuste Piimaühisuse kaudu postisaadetisi saavad.

Ühtlasi teatame, et Haaslava vallamajas asuva postiagentuuri kaudu saaksid naabrid, Vana Kuuste Kõivuküla elanikud oma postisaadetised korralikult kätte."

Kevadel 1928 paigutati meie valda esimesed avalikud postkastid.

Vallavalitsuse kiri 2. oktoobril 1928 Posti Peavalitsusele - "Haaslava valla piirkonnas on üles pandud kaks külapostkasti - Haaslava vallamaja küljes, kuhu päevas 20 kirja ja 15 ajalehte tuleb ja Tsiirma talus, kuhu päevas 5 kirja ja 10 ajalehte tuleb. Küla postkastid on edaspidi vaja üles panna Roiu poodis, Sillaotsa poodis, Sabali talus, Kungla poodis, Uniküla Veski talus, Armi talus ja Pruuli talus."

Osa vallarahvast, Kriimani ja selle ümbruse asunikud protestisid senise postikorralduse vastu.

8. juulil 1929 saatsid Kriimani asunduse elanikud Tartu Postkontori ülemale palvekirja: "Postisaadetiste korralikust kättesaamisest Kriimani piirkonnas ei saa juttugi olla, kuna Haaslava vallavalitsus üldse vähe hoolib selle üle ja ei ole senini suutnud vallamajas, kuigi selle üle on juba palju aastaid kirjavahetust peetud, postiagentuuri avamise küsimust lahendada. Et Haaslava valla postiolud viletsas olukorras on, postisaadetised, ametlikud teadaanded, ajakirjandus jne kaduma läheb ja selle kättesaamine täiesti juhuslikku laadi on, on meil allakirjutanutel palve postivalitsusele, et meie postiolude tervendamiseks saaks Kriimani asunduses postiagentuur sisse seatud."

Vallavalitsuse seisukoht oli:, "Kriimani postiagentuuri järele vajadust ei ole, sest Kriimani asunduses on 15. mail 1929 Kungla poodis avatud postitalu, kuhu kuni 15. septembrini 1929 veeti vallamajast posti kolm korda nädalas. 15. septembril 1929 viidi Kriimani asunduse postitalu üle Kriimani mõisa endisse härrastemajasse, kuhu vallavalitsuse poolt valmistati puust postkast. Postitalunikuks on Paul Nurk ja postitalusse veetakse vallamajast posti kuus korda nädalas." Nii jäigi Kriimani postiagentuur loomata.

1929. aastal palgati tööle esimesed postivedajad. Tartu Postkontori ülema kiri vallavalitsusele 5. juulil 1929 - "Palun välja selgitada, kes ei leidu kohapeal isikut, kes valla posti laiali veaks 26 km ulatuses viis korda nädalas tasu eest kaks krooni reisu pealt."

Valla postivedajatest on nimeliselt teada Jakob Kiivit, Oskar Musta, isa ja poeg Reinholdid, Aksel Meoma.

Kirjavahetus vallamaja ja erinevate postiasutuste vahel jätkus veel kolm aastat. Oli tarvis Tartu Maavalitsuse nõusolekut, vaieldi selle üle, kes peab tasuma postiagentuuri kütte ja valgustuse eest, kes tasub postitoomise kulud linnast vallamajja jne.

Haaslava postiagentuur (telegraafiagentuur) avati 12. juunil 1932. Vallamajas eraldati selleks tasuta endine rahva ooteruum ning vald tasus kütte ja valgustuse eest. Postiagentuur tegeles siht-, täht-, raha- (üksiku saadetise väärtuse ülemmääraks oli 100 krooni), paki- ja lunaliste postisaadetiste ning posti jooksvate arvete operatsioonidega. Siin müüdi postmarke ja mõnda aega tegutses ka avalik telefoni kõnepunkt.