9,5 hektari suurune endine sõjaväelinnak lammutatakse

 (3)
9,5 hektari suurune endine sõjaväelinnak lammutatakse
Foto: Ilmar Saabas

Kaitseliidule kuuluval maal on lammutustööd kavas 10. novembrist 10. detsembrini, kirjutab Sõnumitooja.

„Kevadel uurisin kaitseliidust, kas on teadlikud, et lumeraskuse all on ühe nende territooriumil asuva hoone katus sisse varisenud, ja kas neil on plaan see korda teha. Siis nad lubasid, et hakkavad uurima võimalusi kogu linnaku lammutamiseks," rääkis Raasiku valla väärteomenetleja Reelika Pirson-Heinloo.
Ta oletas - kui sealt lagunevad hooned ära vedada, jääb endise sõjaväeosa asemele kena mets.

Hiljaaegu teatati vallamajja, et linnakusse on keegi viinud ehitusprahti. Kaitseliidu Harju maleva haldusspetsialist Andi Annijaani rääkis Sõnumitoojale, et lammutamistöödeks on palgatud firma, kes veab hiljem ka lammutusjäägid ning nende territooriu­mile toodud prahi minema. Praegu on tema andmeil Aruküla endises sõjaväelinnakus kuus hoonet, mis ootavad lammutamist. Ülejäänud on kas aastate jooksul ise hävinenud, juba varem  lammutatud või demonteeri­tud.

„Näiteks eelmisel aastal said mõned tee ääres seisnud majad lõhutud," sõnas ta.

Andi Annijaani kinnitusel on Kaitseliidu Harju malev püüdnud Aruküla sõjaväelinnakul jõudu mööda silma peal hoida ja seda korrastada, kuid raha seab oma piirid: „Esmajärjekorras likvideeritakse ohtlikud jäätmed. See, mis silmailu riivab, pole nii karjuva vajadusega."

Aruküla endise sõjaväeosa territooriumil ohtlikke jäätmeid tema teada olla ei tohiks, need koristati mitu aastat tagasi.

Raasiku vallavalitsus on tei­nud Harju malevale ettekirjutusi ka prügihunnikute kohta Arukülas. Maleva haldusjuhi sõnul praegu seal olmeprügi ei ole, kuid seda on sinna veetud küll: „Garantiid, et ala jääb puhtaks, ei ole. Keelumärgid ja sildid ei ole takistus, need viiakse kas või postidega minema. Näiteks on sealt hiljuti viidud minema pool väravat koos tabalukuga."

Aastaid tagasi plaanis Kaitseliidu Peastaap rajada Aruküla endise sõjaväeosa territooriumile elamupiirkonna, kodud umbes 70le kaitseliitlase perele. Projekti kogumaksumuseks hinnati 70 miljonit krooni ning esimesed majad pidid valmima 2005. aastal. Detailplaneering algatati, kuid nüüdseks on see tunnistatud kehtetuks. Vahepeal on Kaitseliit püüdnud 9,5 hektari suurust maa-ala müüa, kuid edutult. Mida kavatsetakse sel­lega edasi teha, ei osanud Andi Annijaani veel öelda.

„Kui saame territooriumi korrastatud, jääb sinna esialgu kena metsaalune. Minu isiklik arvamus on, et praegu maad müüa ei tasuks, selle eest ei saa veel õiglast hinda," märkis ta.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare