90 aastat jalgpalli Keilas: mälupilte minu jalgpallimängimisest
Jalgpalli mängimine algas minul, nagu paljudel poistel, 7-8-aastaselt. Olid aastad 1929-1930. Sellest on meeles kodu ligidal platsil „porimine", nagu siis palli tagaajamise kohta öeldi. Elasime tol ajal Jaama ja Vaikse tänava nurgal vana koolimaja krundil olevas elamus, kus oli minu isa, koolijuhataja korter. Koolil oli suur krunt kasutada: suur siseõu, viljapuuaed, põllumaa ja üks rohumaa tükk viljapuu aia kõrval. Sellel maatükil kuusiku servas oligi minu esimene jalgpalliplats. Kuusiku kohal on praegu Kooli tänav.
1930 valmis Keila uus koolimaja Pargi tänavale. Meie pere kolis sinna elama. Männikus asus Keila spordiplats, nagu siis öeldi. Ja aasta paari pärast sai minu uueks „porimise" kohaks juba see suurte meeste palliplats. Keilas olid noored jaotanud alevi piirkondadeks: Altküla, Pealtküla, Võntküla ja Tädiranna. Mina hakkasin mängima Tädiranna meeskonnas. Piirkondade meeskondadevahelised võistlused olid alati põnevad ja neid jälgisid paljud vanemad inimesed.
Keila koolimajas oli suviti Tallinna koolilaste nn suvekoloonia, Seal oli lapsi vanuses 8-17. Nende suvekoloonia poistega peeti igal suvel mitu võistlust. Ma ei mäleta, kui vanalt ma Keila poiste meeskonda pääsesin, aga mitmel suvel ma kindlasti seal mängisin.
Tallinna poiste meeskonnas mängisid juba 16-17-aastased keskkoolipoisid, kellest mitmed hiljem ka Tallinna klubi de meeskondadesse kuulusid. Mälu järgi Ööbik, Uuetoe, Kohlap.
Millal ma Keila täiskasvanute meeskonda pääsesin, seda ma täpselt ei mäleta, aasta võis olla 1939 või 1940. Aga Keila meeskonnas löödud oma esimest väravat mäletan väga elavalt. See oli mäng Keila väljakul Tallinna Makkabi meeskonnaga.
Mängisin tsentri kohal nagu ka kõigil järgmistel kohtumistel Keila meeskonnas. Makkabi ründas, nende väravavaht oli nihkunud väravajoonelt mõned meetrid ettepoole. Mina aga sain palli kaitselt nii 15-20 meetrit Makkabi väravast ja lõin palli üle väravavahi vastase väravasse. See värav on jäänud mulle meelde mitmel põhjusel.
See oli minu esimene värav meeste meeskonnas, tabamus tuli mulle endalegi ootamatult ja ma ei osanud sellele kuidagi reageerida. Ja nii ma siirdusin siis ebalevalt uut lahtilööki ootama. Ega sellel ajal ju väravalööja kunagi ei hõisanud ega hüpanud. Ei kaisutatud ega patsutatud, rääkimata külakuhja tegemisest. Vast ainult oma meeskonna poolehoidjad plaksutasid, kui sedagi. Seepärast pole mul meeles ükski järgmistes mängudes löödud värav.
Ringkonna võistlustel minu mälu järgi mängisime sellel hooajal kõik mängud Keilas. Vastasmeeskondadeks olid Tallinna klubide teised koosseisud ja Nõmme Kalju ning Harjumaalt vist Kohila meeskond. 1943. aastal võistlesime Nõmme Kaljuga Hiiu staadionil.
See oli väga liivane ja raske väljak - meile harjumatu. Kui ma õigesti mäletan, siis selle mängu kaotasime. Samal suvel võistlesime veel Ellamaal. Seal oli omakorda väga pehme turbapealne väljak. Selles mängus ma väravat ei löönud ja kas jäime viiki või kaotasime, ma täpselt ei mäleta. Meeles on võistlus Tallinnas Kalevi väljakul 1943. a. Väljak asus Vene turu ääres praeguse Viru hotelli tagusel alal. Mäng toimus suures vihmasajus, väljakul olid veeloigud, eriti väravateesisel alal. Lõppseis oli vist 0:0. Mäng jäi meelde ka seetõttu, et väheste pealtvaatajate hulgas oli Paul Keres.
Keila meeskond mängis veel Tallinnas Rannavärava väljakul ja Kadrioru harjutusväljakul, kuid milliste meeskondadega, seda ma ei mäleta. Võistlesime ka Haapsalu linna meeskonnaga nende kodus. Väljak asus siis lossi aias. Aasta oli 1946 ja Keila võitis 3:2.
Täienduseks Kaljo Preemi kirjutisele.
Jalgpallivõistlus Keila SR ja Tallinna Makkabi vahel toimus 1939. 21. juuli Päevaleht kirjutas: „Eile toimus Keilas jalgpallivõistlus Põhja-Eesti B-klassi sarjas Keila SR ja Tallinna Makkabi vahel. Võistlus lõppes viigiga 1:1. Mõlemad väravad saavutati esimesel poolajal."
Ajalehe Eesti Sõna andmetel mängis Keila SR 1943. a sõpruskohtumise Nõmme Kaljuga 23. mail Keilas, mis lõppes viigiga 2:2 (2:2). Põhja-Eesti ringkonnavõistluste sarjas kaotas Keila SR Nõmme Kaljule juunikuus Nõmmel peetud mängus 0:5 (0:3), kuid augustikuus Keilas võitis Keila SR Nõmme Kaljut 4:1 (2:0).
Väljavõte ajalehe Harju Elu sporditeatest (8.10.1946): „Pühapäeval 6. oktoobril toimus jalgpallivõistlus Keila ja Haapsalu Kalevi meeskondade vahel. Mäng algas Haapsalu kerge ülekaalu all, mis toob ka nende kasuks mängu 20. minutil värava. Siis võtab aga mäng pöörde ja 5 minuti jooksul õnnestub Keilal lüüa edurivi toreda koostöö tulemusena 3 väravat. Väravalööjateks osutuvad Preem, Koplimaa ja Kalda.
Mõni minut enne poolaja lõppu vähendab Haapsalu skoori seisule 3:2. Teine poolaeg möödub vahelduva ülekaaluga, kusjuures mäng muutub kohati jõuliseks. Vaatamata temporikkale mängule ei õnnestu kummalgi poolel saavutada väravat ja nii lõpebki poolaeg viigiliselt 0:0. Seega võitis kogu mängu Keila Kalev 3:2."
Kaljo Preem on sündinud 14. oktoobril 1922 ja on seega üks kuu noorem kui Keila jalgpall.
