Aare Anderson: taas hinnati omavalitsuste võimekust - Luunja vald on pingereas järjekind­lalt tõusnud

Äsja avaldatud kohalike omavalit­suste võimekuse indeksi kohaselt on Luunja vald viimasel kolmel aastal omavalitsuste pingereas järjekind­lalt tõusnud.

Eesti kohalike omavalitsuste võimeku­se indeksit on alates 2005.a. Sisemi­nisteeriumi tellimusel koostanud OÜ Geomeedia. Võimekuse all mõistetak­se antud juhul eelkõige omavalitsuste potentsiaali ja eeldusi midagi ära teha, mitte niivõrd kohalike teenuste kvali­teedi ning efektiivsuse näitajaid.

Miks võimekust mõõdetakse? Eesmär­giks on pakkuda otsustajatele infot, teha järeldusi ja üldistusi - tuua välja nõrgemaid ja tugevamaid, tõusjaid ja langejaid ning hinnata arengutendent­se, võrrelda ennast teistega.

Indeksi aluseks on võetud kokku 29 näitajat (indikaatorit), mis on jagatud 6 gruppi:

1.Rahvas ja maa (elanike arv, ülalpee­tavate määr, maa maksustamishind jm)

2.Majandus (ettevõtete arv elaniku kohta, töökohti elaniku kohta jm)

3.Heaolu (tulud elaniku kohta, töötuse määr jm)

4.Finantsid (eelarve maht elaniku kohta; võlakoormus; põhivara elaniku kohta jm)

5.Admin. võimekus (hääletanute %, omavalitsuse töötajate arv, asutuste arv jm)

6.Teenused (haridusteenuste ole­masolu, sots. kulud elaniku kohta jm).

Omavalitsuste võimekus väheneb Tal­linna poolt Kagu-Eesti suunas. Pinge­rea esikomik aastail 2008-2011: Rae vald, Viimsi vald ja Tallinna linn. Linnade ning Tallinna lähivaldade võimekus on tervikuna märkimisväär­selt suurem: 2008-2011 on pingerea esimese 50 hulgas on 24 linna või lin­nalist valda ning 9 valda Harjumaalt, samas vaid 17 valda mujalt. Pingerea esimesed 30 on aga eranditult linnad või linnalised ja Harjumaa vallad, ainsaks erandiks Ülenurme ja Jõgeva vald.

Luunja valla positsioon 2011.a. üldises omavalitsuste pingereas (linnad+vallad) 41., valdade arvestu­ses 25., väljaspool linnalisi valdasid ja Harjumaa „kuldset ringi" asuvate valdade seas 11.Tartu linn on üldises pingereas 9., meie naabrid Tartu vald 23.; Haaslava 127.; Vara 194.; Võnnu 195.; Mäksa 196.

Aastail 2009-2011 on Luunja vald tõusnud pingereas 26 koha võrra: 2009 - 67.; 2010 - 52.; 2011 - 41. koht.

Luunja valla parimad näitajad 2011.a. (max võimalik 100 p): rahvastiku taas­tootmispotentsiaal - 7. koht (97 p), võlakoormus (100 p), toimetulekutoe­tuste maht (94 p). Üheks halvemaks näitajaks on vaba aja kulud elaniku kohta (23 p).

Kas indeks peegeldab tõepäraselt oma­valitsuste tegelikku võimekust? Mingil määral ilmselt peegeldab, kuid metoo­dika puudulikkuse tõttu on tulemus siiski küsitav.

Arvesse ei ole võetud paljusid näita­jaid, mis peegeldavad omavalitsuste tegelikku võimekust oluliste teenuste osas (teede remont ja korrashoid, las­teaiateenuse osutamine jne). Samas on näitajaid, mis ei oma võimekuse seisu-kohast tähtsust (maa maksustamis­hind, valimistel hääletanute %, oma­valitsuse töötajate arv). Aastate lõikes on väga suuri kõikumisi, nii on paljud omavalitsused ühe aasta jooksul lan­genud või tõusnud kümnete kohtade võrra.

Mitmed indikaatorid annavad väära pildi. Nt eelarve maht elaniku kohta on kiiresti arenevatel omavalitsustel väike, see aga tuleneb asjaolust, et ne­ndes valdades on suur osakaal lastel, kes maksutulu ei too.

Usaldusväärseks saab pidada omava­litsuse kohta mingis vahemikus - pin­gerea alguses, keskel või tagaosas. Osad omavalitsusjuhid aga peavad pingerida täiesti kasutuks ning leia­vad, et indeks loob tegelikkusest moo­nutatud pildi.

Võimekuse võti peitub mõnel juhul ka teatud eelistes. Nii on võimekaimaks tõusnud Rae valla edu üheks aluseks suured maavaldused, millest enamik paikneb Tallinna ringtee ääres. Ai­nuüksi ühe kinnistu müügist teenis vald 13,2 miljonit eurot. Samas on pa­rim omavalitsus hädas lasteaia- ja koo­likohtadega, ühistranspordi ning vaba aja veetmise võimalustega, lasteaia jär­jekorras on 1049 last.

Kõige suuremad ei pruugi olla kõige edukamad. Näiteks edestab Ülenurme vald oma suurt naabrit Tartu linna.