Mitmed aastad on jaanitulesid taas võidutulest süüdatud. Ajaloomälu on kummaliselt valiv. On sündmusi, mida rahvas endaga kannab. Ja on teisi, mitte vähem olulisi, mis kusagile kaugele-kaugele on taandunud, kuigi nad ei ole toimunud sugugi iidammusel ajal. Vabadussõjaga on just nõndamoodi.

Tähistades võidupüha ja jaanipäeva, oleme neist esimese tegeliku tähenduse pea täiesti unustanud. Kuigi seda hoitakse meeles võidupüha paraadi ning presidendi kõne ja võidutuledega, on tähtpäevaga seotud ajaloolised sündmused minevikku vajunud. Ometi oleks just praegu paras aeg meenutada, kuidas Võnnu väljadel 700-aastase orjaaja eest arved tasuti. Üldse on Eesti ajaloo tähtsamaid sündmusi - Vabadussõda - meie ajaloolises mälus kuidagi kõrvale lükatud. Sellel taustal pole imestada, et me Vabadussõjast sedavõrd vähe hoolime.

Ometi on igal aastal süüdatud Presidendi võidutuli, mis kandub laiali üle kogu maa - igasse maakonda, linna, alevisse ja külasse. Nii ka sel aastal. Tuli süüdatakse 22. juunil Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus ning süüdatud mälestustuli tuuakse koos võidupüha maratoniga Pärnusse, kus Kaitseliit korraldab tänavuse võidupüha paraadi.

Pärnust saab oma võidutule ka Saare maakond ning meie valdade esindajatele jagatakse võidutuli seekord Kihelkonna kiriku aias, kust tuli ka lõpuks meie koduvalda jaanilõkkeid loitma jõuab.

Suve algus on eriline ka selle poolest, et lõpevad koolid ja meie lapsed saavad taas väljateenitud puhkusele. Siinkohal soovin tuult tiibadesse kõigile koolilõpetajatele. Olete ikka alati tagasi oodatud koduvalda, kui eluks vajalikud oskused omandatud. Tänan ka kõiki õpetajaid ja koolipersonali, kes teie lõpetamistesse oma panuse ja abi andsid. Ka nemad on auga välja teeninud pika kosutava suvepuhkuse.

Sel aastal on jaanipühad lühikesed. Võtame neid pühasid siis teadlikult ja kaine mõistusega, et saada vajalik tunne, mis meid taas jõuludeni juhatab.

Soovin kogu vallarahvale õnne Võidupüha puhul ja kauneid jaanitulesid igasse külasse!