Ääsmäe tantsujuhi Piret Kuntsi looming jõudis suvise suurpeo tantsude sekka
Lapsed ütlevad, et Piret on rõõmsameelne, aga natuke karm ka. „No kui vahel kuri ei oleks, siis tantsupeole ei saaks ka," nendib õpetaja ise. Ja ju ta teab, millest räägib. Lääne- Harjust pääses tantsupeo sõelast läbi suhteliselt vähe lasterühmasid, aga Piret viis ülevaatusele Ääsmäe kolm rühma ja kõik need kvalifitseerusid ka tantsupeole.
Sel aastal näis tantsupeole pääsemise kadalipp tavapärasest tihedam, nurinaid selle kohta, et niimoodi nullitakse ära osalejate rõõm, kostus nii meedias kui tantsuringkondades.
22-aastase tantsujuhi staažiga Piret on seda meelt, et konkurss ja parimate välja selekteerimine on õige asi. „Sel aastal oli Harjumaa ülevaatusel ikka väga nõrku rühmi.
Ma kujutan ette küll väikeste pettumispisaraid, aga kvaliteet on oluline," ei peaks Pireti hinnangul tantsupidu muutuma külasimmaniks.
Kvaliteedi tagab aga nõudlikkus, distsipliin ja pühendumine.
„Suhtumine eelkõige. Nii minu oma kui ka tantsijate ja lapsevanemate oma. Tunnis kohalkäimine on esimene asi. Tühjale kohale ei saa midagi õpetada, ei rahvatantsu ega matemaatikat," on Piret resoluutne.
Mataõpetajast tantsupedagoog
Paralleel matemaatikaga ei ole juhuslik. Nimelt on Piret Ääsmäe koolis matemaatikaõpetaja. Rangete reeglitega reaalteaduse ning loomingulisust eeldava koreograafia vahel manageerides Pireti peas mingit lühist ei teki. Need kaks valdkonda on tema elus elegantselt läbipõimunud. Kui tantsima hakkas ta juba eelkoolis, toonases TPI töötajate lasteringis, siis matemaatika võlud avastas naine keskkoolis, oli kibe olümpiaadidel käija ja sai keskkoolihariduse Nõo reaalgümnaasimist. Seal oli Eestimaa parim reaalainete õpetamise tase.
Aga kui matemaatikast on tänaseks saanud Pireti töö, siis tantsimine ja hiljem tantsu õpetamine on olnud elukestev kirg. Laste tantsurühmast sattus Piret edasi Nõmme pioneeridemajja ja siis tuli tansuansambel Lee ajajärk, mis saatuslikuks saigi. Ei olnud lugu sellestki, et kodus vanematega pahandusi oli, et mis see tüdruk leegib õhtuti pimedatel vanalinna tänavatel tantsutundi ja tagasi. Sisemine sund oli sees ja oma toonast õpetajat Maido Saart peab naine tantsumaailma nimeks, mille võiks kulda raamida. Niipalju oli neis tantsutundides imet ja inspiratsiooni.
Rääkis ise omale töökoha välja
Pedasse viis Piret paberid sisse siiski algklasside õpetaja erialale. Tantsu võttis kõrvalainena. „Mu vanatädi ikka rääkis, et matemaatikaõpetaja on väärikas amet. See tants, no see võib lihtsalt kõrvalt olla, aga korralik elukutse peab ennekõike olema," naerab Piret. Need mataõpetaja paberid tegi ta ka ära, aga veider saatuseseik tõi 22-aastase tudengi ellu tantsu taas tugevamalt esikohale.
Pireti kursuseõe õde töötas Ääsmäe Lasteaias ning kutsus oma veidi tantsimisega tegelevat õde sinna tundi andma. Too ei tahtnud üksi minna, kutsus Pireti kaasa. Tuli välja, et lasteaias pakuti koormust vaid üks tund nädalas. „Ei tea, kust ma selle julguse võtsin, aga igal juhul marssisin koolidirektori kabinetti lisatööd küsima ja ta võttiski mu tööle 1.-2. klassi tantsurühma moodustama - juhendama, hiljem tekkis juurde ka vanem rühm. Kursuseõde otsustas, et ta siiski ei viitsi nende liinibussidega Tallinnast Ääsmäele seigelda, aga mina jäin.... 22 aastaks," meenutab Piret.
Need kaks kümnendit ja natuke peale on Pireti käe alt käinud läbi sadu tantsijaid. Valla kultuurinõunik Kaija Velmet ei ole tunnustusega kitsi, öeldes, et tegemist on ikka väga tasemel tantsujuhiga. Ääsmäe kool on ju pisike, tantsijate valimisel ei saa teha võimete järgi eelselektsiooni.
See tähendab, et Piret suudab panna tantsima pea iga lapse. Küll on nii, et tema soovitusel on koolis 1.-4. klassini rahvatantsuring selline poolkohustuslik. „Nii väikesed lapsed ei oska veel ise huviala valida.
Väike sundimise moment peab ikka juures olema. Kui ma poleks neid oma viiendikest poisse nööri otsas hoidnud, ega nad täna tantsu juures vast olekski. Ja kui ka loobuvad ühel hetkel, siis polka ja "Kaera- Jaan" on neil elu lõpuni selged," usub Piret.
Lapsed nendivad, et tantsutund on nagu trenni eest. Ja korraliku koormuse saab neist kätte küll, kui ikka "Kaera-Jaan" ja "Tantsuhoos" järjest maha keerutada, on võhm väljas ka. Lisaks on neil ka kogemused ja emotsioonid tantsupeolt, ühise vennaskonna tunne ja mitmed suvereisid, mida Piret oma õpilastele organiseerib. Sel suvel ootab ees trett Austriasse ja Poola, aga käidud on Ungaris, Itaalias, Kreekas - ikka tants ja kohalik kultuur käsikäes.
Panused valgel šokolaadil
Selleaastane tantsupidu on Pireti jaoks pisut erinev. Kuigi tema kontolt võib neid leida kümmekond, kus ta on osalenud nii ise tantsijana kui juhendajana, aga omaloodud tantsu peokavas leida on sootuks teine tunne. Tantsusamme on Piret muidugi kõik need aastad ise seadnud. Tema loomingus põimub klassikaline samm ja muster moodsamate suundumustega. „Ma ei lagasta, ma arendan. Mulle meeldib lisada rohkem jooniseid ja hüppeid algupärase lahenduse juurde. Kuigi ka minu jaoks on mõned asjad pühad, "Tuljak" jäägu "Tuljakuks"," leiab Piret.
Tänapäevasema käekirja sai Piret kaasa oma õpetajate käest. Nii Maido Saar kui hilisem Peda õppejõud Mait Agu miksisid rahvatantsu sisse varietee elemente ja moodsamat koreorgaafiat ja ses mõttes on Piret natuke omaenda juhendajate nägu.
Aga kui kuulutati välja tantsupeo tantsude konkurss, ei olnud mitte Piret ise, vaid hoopis tema tütar see, kes utsitama hakkas, et ema osa võtaks. „Vedasime siis valge šokolaadi peale kihla - tema ütles, et jõuan finaali, mina panustasin sellele, et ei jõua," meenutab Piret naerdes. Konkursi algtingimustes pakuti välja muusika, millele tants kujundada, ette oli kirjutatud ka natuke tingimusi, et tants peab sisaldama eakohaseid samme, eesti tantsu liikumist, mängulisust jne.
Piret võttis tütre väljakutse vastu ja mõtles välja just pisikeste 2.-3. klassi laste kavva sobituva tantsu "Mängulust". Natuke viiteid "Kaera- Jaanile", pisut poiste kukepoksi, plaksutamist-keerutamist, hüppeid ühel jalal ja ümber kehatelje, vahelduvad tempod ja kiired kombinatsioonimuutused.
Selline hoogne ja vahelduva emotsiooniga koreograafia meedis ka konkursi žüriile ja finaalikoht oli käes. Ema ja tütar panid veel mõned valge šokolaadi tahvlid vahele ja tegid uue leppe - kas Pireti tants suudab ka finaali kinni panna. Taas tütar optimistlikumal, ema ettevaatlikumal positsioonil.
Ja täispanus tuli. Sel aastal tantsivad sajad lapsed suurpeo platsil just Pireti loodud sammude järgi.
„Nüüd ma võiks vanatädile küll öelda, et näed - kes teaks või mäletaks mind väärika matemaatikaõpetajana, aga tantsupeo ajalooraamatutesse jääb minu nimi igavesti," tunneb Piret vaikset uhkust.
Aga nimi tantsupeo tantsu taga ei tähenda, et reaalses elus oleks aega loorberitele jääda. Ees ootab tegus suvi. Viimased ettevalmistused kolme suvisele suurpeole mineva rühmaga, terve tantsupeo nädal, mil tehakse ettevalmistusproove ja elatakse lastega linna koolimajades. Siis kuus päeva puhkust ja ees ootab Austria reis koos 5.-6. klassi tantsupundiga.
Piretil on olnud küll natuke närvesööv, aga vaieldamatult edukas hooaeg. Respekt.
