Veel vana-aasta lõpus toimus kahel korral kokanduskursuse õpituba. Detsembris õpetas Maiu Kallas vorstitegemist. Kõik osalejad said omavalmistatud veri-, tangu- ja kartulivorstid kenasti valmis. Paljud ütlesid, et selline ühine vorstitegu võiks olla enne jõule traditsiooniks. Tehti ettepanek õppida valmistama ka grillvorste, milleks paljudel piirkonnas on võimalik kasutada ulukiliha. Üsna enne jõule valmistati Aili Lai juhendamisel piparkoogitainast ja piparkoogimaju. Koos lastega on tore kokata, lapsed on uudishimulikud ja soovivad kõike ise järele proovida, sinna hulka käib ka usin taigna degusteerimine! Valmisid vahvad piparkoogimajakesed, mida oli kena jõuluks kinkida, samuti võib piparkoogimaja asendada väikses majapidamises isegi suurt kuuske, tuues tuppa mõnusa jõulumeeleolu.

Jaanuaris toimus leivavalmistamise õpituba. Maiu Kallas tutvustas leivategemise kunsti. Ühiselt valmistati 4 sorti leiba - ürdi, suitsuliha-, seemne-, puuvilja-, köömnetega. Leivategu on pikk protsess, aga tasub vaeva - lastele meeldib sooja värske leiva lõhn ja maitse, aga samuti teistele pereliikmetele - kes korra on teinud ja on hästi välja tulnud, see jääbki tegema. Omapoolseid näpunäiteid jagas ka Maie Hinno, kes on juba aastaid oma perele leiba valmistanud, toonud seda ka külaüritustele maitsmiseks. Kellel kohe ei õnnestu, siis tasub ikka jälle proovida! Leivataigen kerkis, aga naised istusid ümber laua, rääkisid kokkamise nippidest, vahepeale loeti luuletusi, valmistati odrakaraskit ning leiva või karaski peale mitmeid katteid nagu adravõiet, ürdi- ja küüslauguvõid.

Veebruaris oli pärmitaigna õpituba. Aili Lai õpetuste kohaselt valmis suur hulk pärmitainast lausa kuues potis. Miks nii palju tainast- küsite? Sest plaanis oli järgmiseks päevaks valmis saada 100 vastlakuklit ja pidada vahva vastlapäev Kuhjamäel! Nii suured kui väiksed osalejad segasid - sõtkusid ja võrdlesid - veel ei olnud Aili rahul, kuid lõpuks pandi kõik taignapotid sooja ahju äärde kerkima. Kuni taigen kerkis, tutvustas Aili erinevate täidiste võimalusi. Sel korral valmistasime seene-, singi-, ning juustupirukaid, Ljubov ja Maarja Maasikas üllatasid meid sügisel kahe suure ämbritäie lehter-kukeseentega, mida nüüd on hea sügavkülmast võtta ja kasutada. Pirukad degusteeritud, asusime kukleid vormima. Kuklid said nii kenad nagu mõnes kondiitrikohvikus! Ei saanud kuidagi vahet teha, mis laste, mis täiskasvanute valmistatud. Väike nipp oli Ailil ka vahukoore jaoks - tuleb sisse panna kübeke tärklist, et vahukoor seisaks vormis ja ära ei vajuks.

23. veebruaril peeti vastlapäeva Kuhjamäel. Abikäe andsid Taavi Vaher (püssilaskevõistluse vahendid, Sven Köster (mäe korrastamise korraldamine) piirkonna jahimehed (mäe silumine mootorsaaniga), Elvo Leppmaa (lume lükkamise korraldamine), Madis Riimann (lõkkematerjal), Elmet Onemar (kaitseliidu suusad ja laskevõistluste läbiviimine), Aili Lai (kuklid ja supi valmistamine), Lia Mähar (võistluste läbiviija), Risti Päästekomando (generaator), Guido Ulejev (helitehnika paigaldamine), Hille Viigipuu (räätsade tutvustamine). Viidi läbi suusavõistlus, mille võitjaks kuulutati meestest Raido Kusmann, naistest Külli Kruusmaa, naiste ekstreemsuusatamise võitis Moonika Aru. Püssilaskmise võitis samuti Raido Kusmann, noortest laskis püssi kõige täpsemalt Erki Pajula, naistest Viivika Lai.

Kõik said lasta pika vastlaliu, osaleda luuaviskes, meeskondlikus suusatamises, räätsadel lumes sumbata ning lihtsalt nautida ilusat päiksepaistet vabariigi aastapäeva eelsel päeval. Piirsalu KS taotles vallalt toetust supi ja vastlakuklite jaoks, muus osas sai Vastlapäev Kuhjamägedes teoks vabatahtliku panusena. Meenutuseks tehti Eesti Vabariigi 95. aastapäeva auks ühispilt.

7. märtsil kostitasid Piirsalu rahvast naistepäeva puhul Aino Viilupi ettevõtmisel Piirsalu Näitetrupp ja Risti naisansambel Peoleo meeleoluka etteastega. Näitering esitas päevakajalise etenduse „Kosjasõit". Aitäh esinejaile!

23. märtsil korraldatakse Lauatennise 3. Karikavõistlused. Loodame aktiivset osavõttu. Kui te ei ole enne proovinud, siis tehke seda nüüd - varematel aastatel on olnud tugevateks konkurentideks ka Rehemäe küla elanikud, kuid võit on läinud seni Tagne Kruuspanile. Kes võidab nüüd? See selgub 23.märtsil!

24. märtsil on Piirsalu Küla Seltsi üldkoosolek, kuhu ootame kõiki Piirsalu Küla Seltsi liikmeid. Samuti toimub Piirsalu külakoosolek, sest küla teemad puudutavad kõiki selle elanikke - nii üritused kui heakord, samuti ka valdade ühinemise kava, mida tulevad koosolekule tutvustama volikogu esimees Andres Liiv ja vallavanem Rein Kruusmaa.

27.aprillil on tulemas traditsiooniline Marimetsa Kapp 8. Piirsalu Enniste jalgrattakross. Sel aastal toimub see kuu võrra varem, hoiame juba pöidlad pihus, et ikka lumi enne ära sulaks! Ootame appi vabatahtlikke rajajulgestajaid, supikeetjaid ja muidu korraldajaid! Krossi nõuded on järjest kasvanud, Läänemaalt on jäänud selle sarja läbiviijateks Piirsalu, Palivere, Vormsi, Matsalu ja Kullamaa piirkonnad, lisandunud on teiste maakondade etapid (Märjamaa, Ruila, Hiiumaa).

Eelmisel aastal osales ca 250 inimest. Sel aastal loodame, et kehalise kasvatuse õpetaja Ulrika Tülp suudab tuua Risti Põhikooli noori ka võistlustulle - sellekohane esialgne kokkulepe on olemas. Kullamaa Keskkooli kauaaegne õpetaja Mai Jõevee on edukalt rakendanud oma oskused laste spordi juurde toomiseks, sh Kullamaa jalgrattakross.

Loodame, et noori on sel aastal rohkem kui eelmisel ja Risti vallast osavõtjaid rohkem. Väikeste laste rada ei olnud pikk, kuid see-eest põnev, nii et kõik väiksemad ka - ikka ratastele ja loodusesse! Eelmisel aastal toetas Piirsalu krossi rahaliselt Enniste OÜ, oli metsatelk metsa-alaste nõustajatega, lastele RMK Nõva puhkeala poolt põnevad keskkonnamängud, Marimetsa Sõprade Seltsi poolt Hille Viigipuu räätsade tutvustamine - tegevust jätkus kõigile. Püüame ka sel aastal korraldada nii, et kõigil oleks looduses veedetud aeg sportlik, huvitav, lõbus ja tegus.

4. mail talgupäeva eel ning talgupäeval keskendub Piirsalu külarahvas endise kaupluse lammutamisele ning platsi korrastamisele. See on küll suur, kuid vajalik töö, mis mitu aastat plaanis olnud. Maja asemele on kavas rajada parkla, et kalmistu ja kogudusemaja külastajad saaksid turvaliselt parkida ning et sel kohal kitsas ja käänuline sõidutee oleks tee ääres seisvatest autodest vaba.

21. juunil toimub jaanipäev Piirsalu 495, mis on tavapärasest suurejoonelisem ning loodame, et kavandatu kenasti teoks saab. Septembris peetakse Piirsalu kiriku 150. aastapäeva, mille korraldajaks on EELK Piirsalu kogudus. Need on küla traditsioonilised ja juubeliüritused, millele üht-teist väiksemat tegevust lisandub.

 „Igaüks on oma olemise tegija", ütleb Eesti vanasõna. Teeme külaolemise ilusaks, mõnusaks ja huvitavaks vastavalt võimalustele!

Rõõmus naer on päikesepaisteks, palju päikest kõigile!