Aasta aia tiitli sai täiesti söödav aed
Kristjanil oli maja ümber aed nagu aed ikka, pisut metsik ja looduslik. Kui aga pereelus koos Nami-Nami kokandusportaali eestvedaja Pillega olid fookusesse tõusnud uued maitsed, tuli ka tõdemus, et kõiki koostisaineid, mida elu vürtsitamiseks vaja, poest saada ei ole. Nii hakkaski vormi võtma mõte olemasolev aed vastavalt uutele nõudmistele ümber kujundada. Abiks kutsuti aiakujundaja Merle Kares, kes oli samale aiale juba varasema plaani teinud, nüüd aga, muutunud huvide valguses ümberkujundusi suunas. Istutamisel lõid käed külge Igavere puukooli pidajad Pille-Riin ja Kalev Villem.
Suuremad ümberkorraldustööd said tehtud 2000. aasta suvel, ent mõningaid taimi jagus istutamiseks veel eelmiselgi aastal. Aia selgroog on kindlalt paigas: eri osad paiknevad ümber avara murupinna, kõikjal on nii privaatsust kui ka võimalust lastel silm peal hoida. Siin on korralik eesaed, laste mänguala ja hubane istumisterrass, Nami-Nami aed ehk aedviljapeenrad ning kasvuhoone, ojakallas ja mediteerimisterrass. Ja muidugi peaaegu peategelased - kanad.
Köögiviljaaed ja kasvuhoone
Köögiaed on mõtteline keskpunkt, mille järgi on kohandatud ülejäänud ruum. Kuigi ta ei asu keset õue ega võta ka aiast rohkem kui viiendiku, on see raskuskese, mille külge on sobitatud kõik muu. Aia üks põhireegleid oli, et kõik taimed võiksid olla söödavad. No kõik päris ei ole, aga välditud on mürgiseid ning eelistatud neid, kellest midagi maitsvat ja põnevat teha annab. Näiteks saab ka angervaksaõitest siirupit teha ning kuldsõstart kasvatada nii hekiks kui ka marjade söömiseks.
Kõrgeid aedviljade kastpeenraid on kuus, et korraldada iga-aastast viljavaheldust. Aastati kasvavad kastides eri kultuurid ning igal aastal lisatakse pisut värsket mulda. Viljavaheldus on ökoloogilise peenrapidamise alus, et muld ära ei väsiks ning kahjurid ja haigused kergelt võimust ei võtaks.
Mitu aastat on samas kastis siiski püsiürdid ja laugud. Talveks on maha jäänud ka topinamburid e maapirnid. Aprillis käis Kristjan lume alt kangiga neid mugulaid korjamas - olid värsked ja head ning supp tuli väga maitsev. Kõrged kastid on mugavad, sest rohides saab istuda kasti servale, ulatudes ilusti igale poole. Ja nagu Kristjan ütleb, saab sinna vajadusel ka veiniklaasi toetada.
Kastide piisav suurus ei lase mullal liiga kiiresti läbi kuivada, ent kuiva suvega vajavad taimed siiski kastmist. Kastide vahekäigud ja ümbrus on sillutatud betoonkiviga, et ikka puhta jalaga peenarde vahele ja tagasi saaks. Kastide all kive pole, pinnasest eraldab neid killustik ja peenravaip. Siin kasvavad lehtköögiviljad, maitsetaimed, juurikad, suvikõrvitsad. Üks kast, kindlamini isoleeritud, on vaarikate päralt.
Uusi sorte ka
Ehkki siit aiast leiab suurepärase köögiõuna "Antoonovka" ja eestlaste lemmiku "Kuldreneti", on siin ka tõelisi haruldusi. Näiteks Eestis senitundmatu inglise õunapuusort "Egremont Russet" ja Heljo Jänese aiast pärit juurevõsudeta kreegisort. Ploomidest sirguvad "Ave", "Vilmitar", "Emma Leppermann", "Oullinsi renklood", marjapõõsastest on põnevamad söödav kuslapuu, roheliste marjadega must sõstar "Vertti", viltkirss ning õieilu pakkuv must leeder. Aiamaa tagaservas asub kompostikastide rida. Need on pealt kenasti kaetud looduskiust matiga, mis vett ja õhku läbi laseb, ent ei riiva silma ega luba lindudel kasti sisu laiali tuuseldada
Kasvuhoonest olid Kristjanil mustad lapsepõlvemälestused kui vaevamaast. Seetõttu oli tema jaoks eriti oluline, et uuest kasvuhoonest sai tänapäevase tehnoloogiaga mõnus koht, kus tehnika aitab vähendada rasket tööd ning hooldusriske, jättes aega meelepäraseks taimedega tegelemiseks. Siin kasvas põnevaid triibulisi ja voldilisi vilju, lisaks ka pommud (baklažaanid) ja paprikad, tšillid ja Cayenne'i piprad. Tomatitest valis Pille nii vanu lemmikuid kui ka uusi sorte katsetamiseks. Pere tänavused lemmikud olid väikeseviljalised tomatid, oranž "Sungold" ja punane "Tomato Berry".
Oja ja joogaterrass
Oja krundil algselt ei olnud, oli kuivenduskraav, mis savipinnasele jääva vee eemale juhtis. Pool sellest pandi torusse, ent kogu kraavi ei peetud mõistlikuks ära peita, sest suurem vesi valgub krundilt just sinna. Sirge kraavi asemel kavandati mõned looked, ja suur mõttetöö oli nõlvade kindlustamine. Kuna Kristjan on ise pigem loodusliku aia pooldaja, siis on see osa aeda jäänud looduslikuma ilmega. Vesi on siin puhas, kevadeti käivad konnad pulmi pidamas ja hiljem kasvavad siin konnapojad suureks.
Veevool inspireeris aia kaugemas sopis asuva mediteerimisterrassi juurde väikest juga kujundama. Kevadise suurvee ajal on ilmatuma mõnus seal serva peal jalgu kõigutada ning looduse tärkamist kuulata. Terrass ise on suurepärane lahendus imeliku kujuga krundi taganurka - vastavalt meeleolule saab siin varjuliste puude all teha nii joogaharjutusi kui ka sõpradega veini juua.
Krundi pinnas on väga savine, hoides niiskust ka suvel kuivaga, teisalt põhjustab see pinnasevee püsimist. Probleemile leiti üsna hästi töötav lahendus: savile sai peale veetud sõelmekiht, mis koosneb 70% killustikust ja 30% mullast. All on ka mõned drenaaživoolikud ja peal mullakiht, kuhu on valdavalt külvatud muru. Nii ei jää isegi suure vihmaga aeda lompe.
Väikelapsed vajavad aias toimetamiseks turvalist, aga võimalusterohket mängupinda. Pille ja Kristjani aias on lastele ehitatud mõnusalt laia servaga liivakast, mida ääristavad kastpingid, kus saab mänguasju sees hoida. Laiad servad võimaldavad emadel pikutada või lastega koos suuremaid ehitusi ja koogitegemisi ette võtta. Liivakastis toimuvat saab hästi silma all hoida ka terrassil istudes.
___________________________________________________
Aasta aia tiitli pälvis Viimsis asuv aed
Võistluse eesmärk on innustada ja toetada inimesi ilusate kodude ja aedade loomisel ning tunnustada juba tehtut. Laiemalt vaadates puudutab see meid kõiki - soovime ju, et ümbritsev keskkond aitaks meil paremini elada. Huvi võistluse vastu on olnud läbi aastate püsiv, tänavu osales 90 kodu ja aeda. Auhindu oli kaksteist, kokku 17 000 euro väärtuses.
Võistlusel hinnati esteetilise tulemuse kõrval eelkõige funktsionaalsust ja otstarbekust, esile tõusid targalt heakorrastatud ning viimistletud kodud ja aiad. Žüriis olid ajakirja Kodu & Aed ning sponsorite esindajad, disainer Krista Aren ja aiandusspetsialist Eneli Käger.
AASTA AIA tiitli ja rahalise preemia Garden4you'lt saanud Pille Petersoo ja Kristjan Kalda koduaed Viimsi vallas ühendab pererahva hobid ja praktilised vajadused. Kaunis ja otstarbekas kujundus hõlmab taimekollektsiooni, aedviljakasvatuse, kanad ning kõigi pereliikmete mõnusa olemise.
Ajakiri Kodu & Aed
