Aasta linnuriigis: Tutkad ja rüüdad
Tutkaste näol on tegu Eestis väga harva pesitsevate lindudega. Neid võib meie koduvallas kohata kevadeti ja varasügisel rändel peamiselt rannikul. Väidetavalt pesitsevad üksikud tutkad Matsalu lahe laidudel. Avalikkusel on sinna sel ajal juurdepääs keelatud. Sestap võtsin tutkaste elu tutvustamiseks appi Eve Mägi raamatu "101 Eesti lindu".
Eestis, kevadistel rändepeatustel kogunevad isaslinnud paaritusrituaalideks laugele tasasele maale keset lagendikku. Isaslinnud jagunevad uhke sulekrae värvi järgi kolmeks: mustad, punased ja valged. Kõige olulisemat platsi keskosa valitsevad mustakraelised. Nemad on dominantseimad isased.
Parima selgitamiseks kakeldakse omavahel nii tuliselt, et veri lendab. Platsi äärtes on punase kraega linnud, teise ringi tegijad. Valged aga väldivad platsil kemplemist sootuks. Loomulikult meeldivad emaslindudele tugevaimad isased platsi keskel. Teisalt, kuna kraede värvid väidetavalt on geneetiliselt määratletud, kuidas siis jätkub kraevärvide rohkus? Kirjutatakse, et kõige kehvemas seisus on punakraelised ääremängijad. Valgekraed on aga hoopis paremas seisus, kuna teised isased suhtuvad nendesse mõistvalt. Nimelt arvatakse, et emaslinnud tulevad platsile just heledamat värvi kraed silmates. Mis annab võimaluse kõigile isaslindudele.
Kogu tegevus platsil toimub vaikuses, et mitte tõmmata ligi kiskjaid. Väärib märkimist, et pesitsuskuul on isaslinnu käitumine allutatud üksnes paljunemise eesmärgile: isaslinnu testised on tunduvalt suuremad kui tema aju moodustades linnu kehakaalust viis protsenti.
Tutkas
Tutkaid arvatakse Eestis pesitevat kuni 50 isendit. Saabuvad nad aprillis, isased kannavad kraed kuni juunini, lahkuvad juulis-augustis-septembris. Järglaskonna eest hoolitseb ainult emalind. Pesa teeb heinamaa niiskemasse kohta. Koheselt pärast koorumist lahkuvad pojad pesast, kuid jäävad ema pilgu alla. Muutuvad lennuvõimeliseks kuu ajaga.
Rüütadel ei ole tutkastega võrreldavaid keerulisi rituaale. Üldse hoiduvad nad pigem omaette. Rüüdad on rohumaalinnud, tavaliselt neid rannikul ei kohta. Siiski on õnnestunud üksikuid rüütasid Viimsi rannikul rändel silmata. Tavaliselt on tegu puhkepausiga edasiseks lennuks.
Rüüdad saabuvad aprillis, hiliseimad lahkuvad oktoobris. Arvatakse, et Eestis pesitseb kuni 5000 paari rüütasid. Pesitsuse ajal kaevab isane oma valvataval territooriumil maasse paar lohukest. Emane valib neist ühe pesaks. Järgneb pulmalend päris suurte kõrgusteni. Paarid püsivad läbi elu. Mune hauvad mõlemad linnud. Kuu aja pärast kooruvad munadest pojad. Varsti hakkavad pojad koos vanalindudega toitu hankima. Osade allikate kohaselt väikesed tibud jagatakse ema ja isa vahel. Konkreetne lapsevanem hoolitseb seejärel vaid "oma" poja eest. Kuuvanused rüüdad on võimelised lendama. Täiskasvanud rüütade lennukiirus on ca 100 km/h. Tutkas ja rüüt on looduskaitse all.
