Aasta lõpp pühendati raamatukogus ajaloole
28. detsembril toimus näituse "Raamatukapist e-raamatuni" avamine, esmakordselt eksponeeritakse kogu vanemaid raamatuid, ajaloolisi kroonikaid ja albumeid. Esmaesitlusele tuli Ilmar-Johannes Vainsalu koostatud album "Käru spordilugu pildis", milles fotod alates 1930ndatest aastatest. Vaatamiseks on välja pandud koduloolised kroonikad ning ülevaated, sh raamatukogu kroonika aastatest 1956-1961, kroonikaraamatud pere-klubi Kerro 35 tegevusaastast.
Tavaraamatu kõrval on eksoneeritud kogus leiduvaid:
- e-raamatuid ja e-ajakirju;
- heli- ja audioraamatuid ning kirjandusteoste ainetel valminud filme;
- erikujulisi ja põnevate lisadega raamatuid, mis sobivad kõige pisematele lugejatele;
- 3M, 3D ning ruumilisi heliraamatuid taimedest, putukatest, metsast, loo-dusest jne.
Raamatukogu parimatele lugejatele ja toetajatele anti üle tänukirjad ja tiitlid. Kuldlugeja aunimetuse said Urve Ojala ja Gustav Gross, „Tragi lugeja 2012" on Elsa Jans, „Noorim lugeja 2012" - Ade Eensoo, lisaks anti välja Toetava õla tiitel. Näituse avapäeval pakuti külastajatele kohvi ning jagati kohaliku koogimeistri Katrini maitsvat torti. Kuulutuse ja tänukirjad kujundas Janelle. Katrin Abel tõi kingitusena kaasa 1900. aastal Kreutzwaldi poolt kirjapandud raamatu „Kodutohter : Õpetus, kuda haigetega peab ümber käidama ja neile arsti abi puudusel kergitust tehtama". Kõige vanemateks eksemplarideks tänasel päeval on Tõnise (Vaik) poolt annetatud Piibli 4. trüki 2 väljaannet, aastast 1847, 1854 või 1863. Millistesse aastatesse need jäävad, see vajab veel uurimist. Lisandunud on fotoalbum Käru Alg- ja Täienduskool aastatel 1924-1931, Rudolf Kallase kirjapandud „Meie Issanda Jeesuse Kristuse Armulaud" (1891) ja Tänapäeva romaanisarjast 15. raamat Barclay „Shenstone'i käskijanna" (1933). Vanaraamatu kollektsioonis on teaduskirjanduse kõrval algupärast ja tõlkeilukirjandust. Tutvuda saab populaarteadusliku raamat-ajakirjaga ja vaadata 1921. aastal välja antud aabitsat. Vanaraamatu väljaandeid on Noorsoo kirjavara, Looduse kroonise romaani, Looduse universaal-biblioteek'i, Nobeli lauraatide ja Põhjamaade romaanid sarjadest kõrvuti tänapäevaste eksempla-ridega. Ülevaate ja kataloogi leiate raamatukogu veebilehelt.
Statistiline kokkuvõte 2012. aastast näitab raamatukogu aktiivsete kasutajate ja laenutajate arvu vähest langust. Väheneb lugejate arv laste arvestuses. Külastuste-laenutuste arv on stabiilne. Mujalt tellitud raamatute arv on kasvanud - enamasti tellitakse õppe- ja aimekirjandust. Aasta jooksul on kogusse lisandunud üle 600 raamatu, üle 50 nimetuse perioodilisi väljaandeid, sh kultuuriväljaandeid 12 nimetust. Annetustekogu Lungu fond täienes nii perioodiliste väljaannnetega „Imeline Teadus" ja Imeline Ajalugu", kui reisiraamatute ja teatmeteostega ning põnevate lasteraamatutega. Lisaks on ilukirjandust, laste- ja kokaraamatuid toonud Riina Hunt, Angela Palling, Tiia Viikmaa. Mati Krull'i raamatu „Lapsepõlv. Koolipõlv. Tudengi-põlv" annetas Jaan Järvik.
Heli- ja videosalvestisi on kogus üle 100 (lisandus 37) ning ametlik laenutuslitsents saadi 22le filmile.
Juhib Kersna, järgneb Kull
Möödunud aasta laenutuste edetabelis on esikohal Vahur Kersna raamat „7x7", järgnevad Avo Kull'i „Kaubamaja" ja Erik Tohvri „E-armastus". Populaarsemad autorid viimaste aastate lõikes (2008-2012) on Erik Tohvri, Darja Dontsova, Stella Noode, Sofi Oksanen ja Mihkel Raud. Kirjastuste lõikes on hinnatumad Varraku, Erseni ja Tänapäeva väljaanded. Enam laenutatakse eesti ilukirjanduslikke teoseid, mälestuste- ja elulooraamatuid ning Petrone Prindi „Minu..." sarja reisi-raamatuid. Tuntud krimikirjanike kõrval (A. Marinina, P. Cornwell, A. Granger, D. Francis, J. Grisham, C. Graham) koguvad populaarsust S. Larsson'i Milleniumi sari, šoti kirjaniku M.C. Beaton´i ning norra kirjaniku Jo Nesbo politseiuurija Harry Hole 'i sarja raamatud. Enamloetavad ajakirjad läbi aastate on "Eesti Naine" ja "Elukiri".
E-lugeriga lugemist
Meie kogu esimese e-lugeriga saavad lugejad tutvust teha ja e-ajakirju lugeda. E-lugerisse on alla laetud kümmekond raamatut järgmistelt autoritelt: Anton-Hansen Tammsaare, Eduard Bornhöhe, Ernst Enno, Elisabet Aspe, Juhan Liiv, Eduard Vilde jt. Kultuuriperioodika 12 väljaandest telliti elektroonilisel kujul meie kogusse Vikerkaar, Looming ja Akadeemia. Võib ju loota, et antud väljaanded lugejate poolt lennult haaratakse. Tegelikkuses tuleb ka antud teenust pakkuda pikka aega ning järjepidevalt ning alles aastate pärast saame rääkida lugejaskonnast, kelle jaoks on esmatähtsad nii Akadeemia kui Keel ja Kirjandus.
