Aastapäeva kontsert Eesti esihurmuriga tõi kultuurimajja publikut titest taadini
Saue vallas on nähtud erinevat sorti Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamisi - pika õhtukleidi ja smokingu mõõdus, aga ka tagasihoidlikumaid koosviibimisi väiksemas seltskonnas. Käesolev aasta tõi veel ühe formaadimuudatuse - kontserdile ja tordile olid oodatud, kõik kel soovi. Nii täitus kultuurimaja saal seltskonnaga, millest pisemate vanust vaid paari aastaga võib mõõta, sekka noorte inimeste energiat ja sära ning ei puudunud ka väärikad hallpead. Ootuspäraselt peeti paar kõnet, nii näiteks soovitas vallavanem lihtsalt üksteisele ilusti ütlemist ja häid mõtteid. „Öelgem teineteisele vähemalt üks positiivne ja toetav mõte iga nõudmise, kriitika ning solvangu kohta. Märkamatult muutub maailm paremaks ja tahtmine vägisõnu kasutada haihtub tahaplaanile," mõtiskles vallajuht. Ja et see parem maailm siin Läänemere kõrvasel pisikesel maalapil toob tagasi ka äraminejad, et nende praegu võõrsil olevate noorte jaoks jääks Eesti siiski paeluvaks ja kutsuvaks. Kohaks, kuhu peale eneseotsinguid ja rändamisi siiski tagasi naasta.
Õhtu muusikalises jätkus kuulasid pisemad käsipõsakil põrandal istumas ja suuremad puusa- ja peanõksu saatel Eesti ühe esihurmuri Ott Leplandi ja WAF noortekoori võimast esitust. Mõni lugu võttis vaimustusest käsivarred kananahale, mõni pani rõõmsalt kaasa rokkima. Kuigi kultuurimaja seinad mahutanuks poole võrra rohkem pidulisi, siis ühes heli- ja peorütmis hinganud kohaletulnud publik peegeldas hea tuju särtsu. Mõnikord piisab ju pisiasjadest, heast muusikast ja omade seltskonnast, et meeleolu helgeks tõsta. Ja oma kodu ja riigi üle heameelt tunda. Veebruar, muide, ei oma eksklusiivset õigust koduriigi peale mõtlemisel, see õigus on volilt käes aasta läbi.
_________________________________________
TUNNUSTUS PÜHENDUMISE JA HOOLIMISE EEST: neli tegusat sauevallakat said peo käigus pärjatud
Sirje Liiv. Aastal 2011 täitus Sirje Liivil 20 aastat Saue vallas töötamisest. Tema habrastel õlgadel on olnud kaks kümnendit vallalaste juhatamine muusikalise maailma ja helide keele juurde. Alustanud Laagri klubi kunstilise juhina on ta aastate jooksul jõudnud järeltulevat põlve juhendama veel ka Jõgisoole ja Vanamõisa. Tema eestvedamisel on käima lükatud beebikool, koolieelikute laulustuudio, teatristuudio, tantsuring, individuaalsed klaveritunnid, ideeklubi jms. Sirje fi losoofi aks nii inimese kui õpetajana on olnud teekonna nautimine, mitte niivõrd lõppsooritusele keskendumine. Sidudes oma kaks armastust- lapsed ja muusika, on Sirje oma toetava käe ja suunamisega aidanud muusika abil inimeseks kasvada sadadel väikestel vallakodanikel.
Helle Koppel. Väsimatu ajalooja koduloo uurija Helle suudab isegi ajaloovõhikus tekitada huvi ammuste aegade vastu. Tema suurim kirg - genealoogia ja sugupuude uurimine, on fokuseeritud just oma esivanemate koduküla Vanamõisa põliselanike jälgede ajamisele ja saadud teadmised on Helle koos abilistega talletanud raamatuse „Vanamõisa vihikud". "Ajalugu ei ole ju külmad numbrid ja daatumid. Selle taga on inimeste elud, nende unistused, möödalaskmised ja õnnehetked, igasugu põnevad nüansid. See on huvitav," on Helle öelnud. Tänapäeva olevikulise elulaadi juures on selline mõtteviis ja selle jagamise oskus tänu- ja tunnustustvääriv.
Arvo Pruljan. Ääsmäe küla elanik Arvo kodukandis tuntust võitnud, kui kuldsete kätega töömees. Ta on olnud ühistalgute ja koostöö vedaja, tema kaasalöömisel on loodud jaanituleplats ja puhastatud muinsuskaitse all olev küla tammeallee. Tegusa inimesena jõuab ta kaasa lüüa ka küla ühisüritustel, tunneb juba lapsepõlvest tõmmet looduse ja rahvakalendri kommete, neid on mees tutvustanud nii kohalikel klubiõhtutel, kui avaldanud artikleid ajakirjas Horisont.
Viia Gudelis. Saue valla Kultuurikeskuse administraator-perenaisena istub Viia mõnusasti koolijütside kõrval fuajee väikesel diivanil ja kuulab väikse pai saatel tantsulaste päevasündmusi. Hetk hiljem toimetab perenaisena ruumikasutamise logistiliste probleemidega, jagades sekka naeratuse ja mõne hea sõna eakatele võimlejatele. Juba zonglöörib ta redelil aidates näitust seintele üles panna, liigutab mängeldes suuri laudu saalist teise, reastab toole kontserdiks ja on taas külalisi vastu võtmas. 25 eelnevat aastat õpetaja tööd Laagri Lasteaias on Viiale andnud oskuse jagada end mitmete eripalgeliste tegevuste vahel, samas tehes iga ülesannet pühendumise ja hoolimise märgi all. Ja kultuurikeskuses läheb tal 5 hooaeg, kokku 30 aastat tööd valla heaks....
