Norras on suurepäraseks kontaktisikuks Merit Matsalu. 90ndate aastate keskel õppis ta Väimelas veterinaari assistendiks, siis läks kooliraha korjamiseks Norras tallu tööle ja seal tekkisid esimesed kontaktid maaga, mis on nüüd saanud tema uueks kodumaaks.

Merit ja temaga kaasas olnud sõbrad elavad Oppstadi külas, mis on Norra pealinnast Oslost 80 km kaugusel. Sealne spordilubi hakkas 12 aasta eest koguma teise ringi asju, et kirbuturul saadud rahaga toetada oma spordiklubi ja puhkpilliorkestrit.

 „Meie spordiklubi suurenes ja et tasuda võistlusreiside ja varustuse eest, hakkasime korraldama laatasid. Nüüd on need laadad muutunud väga menukaks," rääkis spordiklubi juht Morten Fossmellen.

12 aasta eest alustades oli laat vaid siseruumis ja kestis ühe päeva ning koguti 20 000 Norra krooni, mida korraldajad pidasid väga heaks tulemuseks.

Nüüd kestab laat mais ja oktoobris juba kaks päeva ja sellest on kujunenud üks suuremaid teise ringi laatasid Norras, mille korraldamise kogemusi käiakse ka mujalt õppimas. Eelmisel aastal koguti juba 420 000 NOKi. Kirbuturu korraldamise taga on viis perekonda, nädal enne sündmuse algust on ametis 70 vabatahtlikku.

Toimuva mastaapidest annab aimu see, et õues on 17 suurt telki mõõtudega 6 x 14 m, sisehallis on klaas, portselan, keraamika ja nõud. Ostjatele on kogu kaup väga ülevaatlikult paigutatud, isegi raamatud on tähestiku järjekorras.

Kõik nõud on eelnevalt üle pestud ja grupeeritud ka värvide kaupa. Riided on vajadusel üle pestud, eraldi on paigutatud meeste-, naiste- ja lasteriided, suve- ja talveriided. Ka mööbel on puhtaks pestud. Elektroonikaseadmed ja jalgrattad on kontrollitud, et need on töökorras. Isegi pusled on üle vaadatud, et kõik tükid oleksid olemas. Sügislaadal on üks telk vaid jõuluasjade päralt. Vahel saavad korraldajad ka haiglavoodeid, klavereid jms kraami.

 „Puhtus ja kord on väga oluline, sest siis ostetakse rohkem. Eriti hinnalisi asju müüme oksjonil, sest eesmärk on koguda võimalikult palju raha spordiklubi ja orkestri jaoks. Me ei müü asju odavalt. Kui inimesed ei osta küsitud raha eest, saadame nüüd ülejäänud asjad Eestisse," rääkis Morten.

Igal laadal jäi kaupa üle ja algul põetati need asjad lihtsalt ära, siis aga sattusid kirbuturu korraldajad kokku Meritiga ja alates aastast 2010 on tema kaudu hakatud toimetama asju Eestisse. Ühe autokoorma asemel vurab siia aastas juba kolm rekkatäit kaupa. Ares leiti suur ladu, mille sisu haldab MTÜ, kus on ametis Meriti ema.

Algusest peale oli suund, et Eesti lastekodudele asju ei viida, sest nemad on küllalt hästi toetatud, vaid püütakse aidata siinseid vähekindlustatud peresid.

Märjamaa valla lastekaitsespetsialist Sirje Praks kinnitas, et valla esindus käib sealt iga kuu midagi toomas. Peale selle on ka vallamajas taaskasutustuba, mille uks on iga päev avatud.

Teise ringi asjade hulgas on teinegi kord tõelisi pärle. Külalised leidsid siit näiteks tuntud Norra firma vanu ja tänaseks kalleid fajansstaldrikuid, riiulil oli ka rahvariidekomplekti juurde kuuluv pannaldega kingapaar.

Norralaste grupis oli Garviki kooli pikapäevarühma õpetaja Birgitta Andreassen. Nende kool on kogunud oma tutvusringkonna kaudu Põhjamaadest Eesti jaoks väga palju asju. „Meie lapsed võtavad heategevusest osa, nad teavad, kuhu ja milleks see läheb. Kuna Norra elatustase on väga kõrge, siis on väga hea, kui lapsed saavad anda oma panuse teiste maade jaoks. See paneb nende hinge aitamise seemne.

Mul oli nii hea siin käia ja näha, kuidas meie kogutud abi on kasutatud. Saan sellest teistele rääkida ja usun, et see aitab veelgi rohkem asju koguda," rääkis õpetaja.

 „Meil on õpetada Norra lastele seda, et alati pole vaja vana eest ära visata, vaid ehk saab seda kellelegi anda. Me saame teadvustada oma noortele, et teise ringi asju pole häbiasi kasutada. Me oleme nende päevade jooksul näinud eestlaste leidlikkust taaskasutamisel. Norralased imestavad selle üle," sõnas Merit Matsalu. Märjamaa sotsiaalkeskuses tutvustas Tiina Kokemägi, kuidas kodukaunistamise õpitoas saavad teise ringi materjalid uue elu. Fotoaparaadid hakkasid plõksuma, kui siin märgati oma laadalt siia jõudnud kappi.

Märjamaa gümnaasiumis käies vaadati keraamikatuba ja käsitööklasse. Külalised olid üllatunud, et teismelised koovad sokke-kindaid ja 9. klassi lõpuks õmblevad tüdrukud valmis suured lapitekid. Nad imestasid, kui puhtad on meie kooliruumid ja et kuskil ei olnud katkisi toolelaudu.

Meil pestakse koridore iga vahetunni järel ja kõiki teise ruume iga päev. Seal pestakse klassiruume üle päeva ja õpetajate olmeruume üle kolme päeva. Norralased märkisid, et neil tuntakse vahel häbi, kui keegi saab abi. Siin nähti, et abi võetakse vastu ja osatakse ära kasutada.