Just need viimased, käesoleval aastal toimunud Riigikogu valimised tingisid lõpuks ka selle, et minu aeg siin Lasnamäel sai selleks korraks otsa. Kaks senist abilinnapead osutusid valituks ning otsustasid valijatelt saadud häälte õigustamiseks ka parlamenditööle siirduda. Seejärel pöörduski linnapea Edgar Savisaar minu poole ning tegi ettepaneku Linnavalitsusse abilinnapeaks asuda. Kuigi ma ei olnud esmalt sellega sugugi nõus, suutis ta mind lõpuks siiski ümber veenda. Niisiis peangi nüüd raske südamega Lasnamäel veedetud ajale tagasi vaatama, sest varsti saab see Tallinna suurim linnaosa endale uue vanema.

2005. aasta detsembris ilmus Lasnamäe Lehes minu sulest esimene linnaosa vanema veerg. Ütlesin toona, et ei taha anda suuri lubadusi vaid teha tööd, et mind saaks hinnata selle järgi. Ometi nimetasin ma paari asja, mis siis tundusid olulised. Nende hulgas oli näiteks Lasnamäe Spordikompleksi staadioni ja Lindakivi Kultuurikeskuse renoveerimine ning kaasaegne ja toimiv sotsiaalkeskus. Praegu on üsna naljakas neile asjadele mõelda, sest uuenenud kultuurikeskus on juba ammu leidnud tee linnaosa elanike südamesse, staadionil mängib meistriliigas osalev Lasnamäe jalgpallimeeskond ning sotsiaalkeskuse õuel oleme harjunud igal aastal tähistama rahvusvahelist eakate päeva.

Lasnamäe teed, tänavad, lasteaiad, koolid, pargid, elamud, ühistransport, sportimisvõimalused ja üldilme ning olemus on nii palju muutunud. Ehk igapäevaselt Lasnamäel elades ja siin liikudes ei tajugi seda muutust kuigi teravalt, aga lehitsedes kasvõi neid vanu Lasnamäe Lehti paistavad uuendused hästi silma. Palju on neis lehenumbrites juttu 2007. aastal valminud Jüriöö pargis toimunud üritustest ning kauneid pilte tuletornis loitvast leegist. Räägiti uutest valgusfooridest ja valminud pargialadest ning vähemalt korra aastas toimunud koristustalgutest, mille käigus tehti suur tükk Lasnamäed puhtamaks.

Lehe vahel olnud 2008. aasta kalendrit ehtinud pilt ilusa Pae pargi vaatega köitis samuti mu pilku. Selle kauni foto tegemise ajal oli park võsastunud, seal vedelesid betoonblokid ja prügihunnikud ning tiigi põhjas roostetasid autovrakid. Ehk võikski Pae park olla see sümboolne teatepulk, mille ma annan edasi järgmisele Lasnamäe linnaosa vane-male. Sinna nähti puhkeala ette juba 1970.-te lõpus Lasnamäe elurajooni planeerides, aga lõpuks ole-me me tiigi ja selle kaldad puhastanud ning rajanud sinna vaateplatood, liikumisteed, mänguväljakud ja valgustuse. Tühermaast on saanud kaunis park, kus talvel saab suusatada ja kelgutada, suvel pikniku pidada. Pargi lõpetamine on aga alles ees ja selle saab avada juba uus linnaosa vanem. Soovin talle edu!

Lasnamäe sai mulle nende aastate jooksul väga tuttavaks ja armsaks. Mul on kahju Lasnamäe Linnaosa Valitsusest lahkuda ning meenutan seda aega siin alati soojalt. Õnneks ei lähe ma kaugele ja saan teie, lasnamäelaste peale mõelda ka Vabaduse väljakul, abilinnapeana. Tänan oma tublisid alluvaid ja häid Lasnamäe elanikke, sest just teie kõik tegite minu aja siin nii eriliseks!