Aegviidu jaamahoones näeb soomusrongi nr. 1 lugu

1. mail pääses rahvas üle paari aastakümne taas Aegviidu jaamahoonesse. Näitus "Laiarööpmeline soomusrong nr. 1. Vabadussõjas" avati pidulikult puhkpilliorkestri saatel ja rahvast oli nii palju, et kõik korraga näituseruumi ei mahtunud, kirjutab Harju Elu.

Näituse avas MTÜ Aegwiidu Jaam Anno 1870 asutajaliige ja jaamahoone omanik Tõnis Raudla. "Aegviidu jaam ehk Charlottenhof ehitati 1870. aastal seoses raudtee rajamisega," tutvustas Raudla jaamahoone ajalugu ning rääkis soomusrongi näituse saamise loo.

Tõnisson käis Aegviidus

"Tänavu jaanuaris kuulsin raadiost, et ennäe imet: laiarööpmeline soomusrong nr 1. on uuesti valmis meisterdatud. Küll esialgu ainult stendidel, aga Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum tegi asja ära," sõnas Raudla tunnustavalt. Näituse avamispäeval oli mees Linnamuuseumis kohal ja õnnestus kokku leppida, et kui pealinnas näitus maha võetakse, siis see ka Aegviidus üles seatakse.

"Suure ime tõttu suutsid Parikas ja tema vend pildistada seda kõige otsustavamat momenti, kui soomusrongile anti käsk hakata liikuma Aegviidu peale. Punavägi oli juba ohtlikult Kehra lähedal," jutustas Raudla.

Näitusel on mitmeid pilte soomusrongist ja vabadusvõitlejaist Aegviidus.

Jaama tulevik

Praegu alevikus kohta, kus külaline jalga puhata ja tassikese kohvi juua saaks, pole. MTÜ Aegwiidu Jaam 1870 kavas on aasta esimeses pooles jaamahoones puhvet-infopunkt avada, kaugemas plaanis renoveerida lõpuni jaamahoone ja veetorn.

Möödunud suvel raudtee renoveerimistööde aegu pandi jaamahoone seinalt pihta kell, mis 1930ndate fotodel juba näha. "Tegin politseile avalduse. Kahe ja poole meetri kõrguselt võeti maha 80-90 kg kaaluv kell! Seda pidi tõstukiga võetama," arvab Tõnis Raudla.

Näitus jääb avatuks oktoobrini, näha saab seda puhkepäeviti, kui jaama omaniku Tõnis Raudlaga kokku leppida.

Loe pikemalt Harju Elust.