Samuti soovib aiandusliit, et riik leevendaks kolmandatest riikidest ajutiselt hooajatöödeks sissetoodava tööjõu kasutamise tingimusi, mis praegu sunnivad Eesti tööandjaid maksma võõrtöölistele kõrgemat palka, kui makstakse näiteks hooajatöödel Soomes.

Eesti üks suuremaid maasikakasvatajaid, tartlane Valdis Kaskema ütles, et kui Eestis on prioriteediks tõsta toiduainetega isevarustuse taset, siis aiandussektoris oleks mõistlik sellele kaasa aidata maksude vähendamisega tööjõukuludelt. “Kui me räägime õpilaste kasutamisest tööjõuna, siis õpilased on ju sotsiaalselt kindlustatud, milleks siis nende pealt veel 33% maksta,” tõi ta näite.

Sel aastal tõi Valdis Kaskema endale esimest korda töölisi Ukrainast, kes olid ametis nii maasikataimede istutamise, rohimise kui ka saagi korjamisega. Seitsme Ukrainast saabunud hooajatöölise töösse suhtumisega jäi Kaskema igati rahule, kuid paraku tekitab raskusi maksta neile Eesti riigis võõrtöölistele ettenähtud palka, mis aiandussektoris teeb 1100 eurot + maksud. “Enne ei anta neile viisatki, kui sa pole alla kirjutanud, et kohustud maksma neile 1100 eurot kuus,” lausus Kaskema, kelle sõnul pole sellise summaga võimalik kuigi palju inimesi palgata.