Aili Küttim: Kui vaadata Kõrgessaare vallarahva tegemisi on rõõmustamiseks põhjust küllaga

Vallavolikogu esinaise Aili Küttimi kõne vallakodanikele
Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel

Mõni aeg tagasi tähistati väga väärikalt lasteaed Vigri 50. juubelit.

Juubeliaastal on lasteaia tegemised ka kaugemale paistnud. Keskkonnaminister tunnustas lastead Vigri keskkonnalase tegevuse eest - keskkonnateokese aukirjaga.

Lasteaia tööd ja tegemised on olnud eelmisel aastal väga hästi kajastatud ka vallalehes.

Siinkohal tahaks öelda kõigile allasutustele ja ka vallakodanikele, ärge olge nii tagasihoidlikud- kirjutage aktiivemalt vallalehes, mida te teete või mis Teil südamel on.

Vallaajaleht jõuab igasse peresse, lisaks on võimalik elektroonselt lugeda ja see on kanal, mille kaudu saavad suvehiidlased meie eluga kursis olla ja soovi korral ka õla alla panna.

Aasta 2011 oli Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.

Vabatahtlik tegevus tähendab oma aja, energia või oskuste pakkumist - vabast tahtest ja tasu saamata.

Vabatahtlik tegevus on tegutsemine avalikes huvides ühiskonna heaks.

Vabatahtlikult tegutsevad külaseltsid ja nende tegemistest on saanud juba traditsioonid. Eelmisel suvel oli X kokkutulek Kõpu piirkonna küladel .

Inimesed on oma loomult erinevad. Osad inimesed on ennast liigitanud vabatahtlikeks ja teevad vabatahtlikku tööd läbi erinevate seltside ja kampaaniate.

Teine osa teeb vabatahtlikku tööd pidevalt, ilma, et ta sellele mõtleks - see on osa temast ja see kuulub tema päeva.

Kodanikupäeva puhul tunnustati vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivaid inimesi. Meie vallast olid need inimesed Katrin Sarapuu, Sirje Garamaga ja Meelis Mägi.

President jagab ordeneid kodanikele, kes teevad rohkem kui palgatöö neilt nõuab. Kõigil inimestel on võrdsed võimalused tähtsa ordenini jõuda.

Täna, kui kuulutame välja vallapreemia saaja on see meie, Kõrgessaare valla, suurim tunnustus.

Väga suur au, on täna anda tänukirju nii eakatele kui noortele inimestele, kes märkavad abivajajat enda kõrval.

Teised piirkonna inimesed on nende eakate inimeste kohta öelnud - ilma nendeta ei kujuta me elu ette. Nad on meie kõrval nii rõõmu kui mure korral ja nende abikäsi ilmub alati siis, kui seda kõige rohkem vaja on ja kaob sama salapärase moel, kui abivajaja järjele aidatud.

Need inimesed on Kõrgessaare valla uhkus.

Suur tänu Kõrgessaare valla noortele, kes algatasid projekti „Väike heategu" täites jõuluvanakotid paljudele Hiiumaa peredele, kes seda oodata ei osanud, aga väga vajasid.

Siinkohal on hea tõdeda, et heateod ei tunne valla piire. Iga hiidlane soovib, et Hiiumaal toimuksid sellised arengud, mis meile kõigile on vastuvõetavad ja viivad elu edasi. Ootame arenguid, mis loovad Hiiumaale töökohti, et inimestel oleks võimalik leib lauale teenida, ilma pere juurest pikemalt lahkumata.

See aeg, kus külad olid täis suitsusid ja kääksusid külakiiged on minevik. See ei tule enam tagasi. Me peame elama olevikus ja mõtlema, kuidas korraldada elu kõikidel aastaaegadel nii, et ühtviisi hästi tunneks ennast põliselanik ja suvehiidlane.

Soovin, et tunnete uhkustunnet oma hinges heisates sini-must-valget riigilippu ja kindlat soovi, seda meeldivalt hingetunnet oma järglastes kasvatada.

Eesti riik saab täna 94. aastaseks.

Eesti Vabariik, mis rajatud pika võitluse tulemusena sajandi algul, ta sündis Vabadussõjas, katsumuste ja visa töö hinnaga.

Aina vähemaks jääb inimesi, kes mäletavad esimest Eesti Vabariiki, suurem enamus mäletab taastatud riiki.

Kakskümmend üks aastat on möödas Eesti iseseisvuse taastamisest. Selle aja jooksul on üles kasvanud terve põlvkond noori inimesi, kellele on nõukogude aeg ainult minevik, aga mitte üleelatu. Iga põlvkond tegutseb olevikus, kuid kannab vastutust ka tuleviku eest. Noorte õigus ja kohustus on tegutseda Eesti tuleviku nimel.

Iseseisvumise taastamisel võisid olla inimestel erinevad unistused ja ootused vaba riigi suhtes, aga üks soov oli kindlalt ühine - see oli vabadus.

Tänapäeval tekib tihti küsimus, kas me tunneme vastutust Eesti eest? Kas need inimesed, kes juhivad meie riiki on unustanud, et vabadusega kaasneb vastutus.

Riigikogu valimistest on varsti aasta möödas. Igal inimesel, kes käis valimas, täites oma kodanikukohustust, on õigus nõuda vastutust valitud erakonnalt. Oma häält andes me loodame elu paranemisele, sest valimislubadused seda lubavad.

Küsides täna, mis on Hiiumaal viimase aastaga paremaks muutunud? Raske vastata, meenub kaks näidet - praamipileti hinnasoodustus, mis on tõesti tuntav iga hiidlase rahakotis, kellel asja suurele maale ja haigla juurdeehitus, mis tõi Hiiumaale taastusravivõimaluse.

Unustada ei saa uue raha, euro, tulekut. Nüüd on meil sama raha teiste Euroopa riikidega, aga rõõmustamiseks oleks põhjust siis, kui tööd jätkuks kõigile ja töötasud ka euroopa tasemel oleks.

See, kuidas hiidlased, hea nimel, seljad kokku panid ja Hiiumaast laulupealinna tegid oli võimas. Me suudame, kui tahame asju koos teha.

Midagi ei muutu, kui me ise ei muuda, sest iga muutus saab alguse meist endist. Kui vaadata Kõrgessaare vallarahva tegemisi on rõõmustamiseks põhjust küllaga. Hea sõna ja tunnustus on alati vajalik olgu see tööl, peres, koolis või kus iganes

Eelmise aasta algul pälvis Lauka külaselts Kultuurkapitali tunnustuse. Nagu nimi ütleb on tegemist seltsiga ja sinna kuulub palju inimesi, saadud tunnustus jaguneb nende vahel. Väga oluline osa sõltub alati eestvedajatest.

Siinkohal tahaks eriti tänada Katrin Sarapuud ja Arno Kuuske, kellel oma igapäevatöö, pereelu ja seltsielu kõrvalt jätkub veel jõudu korraldada Hiiumaa maratoni ja Lestafesti, mis on vallale ka väljastpoolt palju tuntust juurde toonud.

Tähtsaid tunnustusi on jagunud ka teistele.

Aasta küla hindamiskomisjon, eesotsas Ene Ergmaga jäi Kõpu küla tegemistega rahule ja kinkis tunnustuseks hõbekuuse.

Meie tuletornid said uute turismiobjektide konkursil II koha.

Viskoosa Spordiklubi saalihokipoistel oli edukas hooaeg ja tasuks hõbemedalid.

Lisaks tunnustustele oli meil ka üks juubelite aasta. Kõpu Internaatkoolil oli 40. sünnipäev. Lauka Segakoor tähistas 55. juubelit.