Ainult rahvaliigas: Salme viskas JK Nirvaanale värava otse audist!
Tugev tuul ja mudamaadlusplatsi meenutav väljak tegid mängu huvitavaks
Autost vaadates tundus mänguväljak väga ilus. Olemas olid tribüünid - tõsi küll, kompleks ise oli üldiselt ajaratta alla jäänud. Muru paistis roheline ja väljaku lähedal vuhisesid tuulegeneraatorid. Kui meie võistkonna ainus maagilise vanusega Kevin Piperal (18) tõmbas selga olegplokhinliku nõukaaegse Ukraina sümboolikaga soojendusdressi, mis sobitus hästi staadioni miljööga, siis see lõi sellise veidra nostalgilise tunde.
Valmistusime korralikult mänguks ja tegime pallihoidmise harjutusi. Siis sai selgeks tõsiasi, et siseruumist vaadates ilus olnud staadion ja ilm hakkavad meile kõvasti raskusi tekitama. Teisel väljakupoolel sooja teinud Salme pallurid nägid välja märksa paremini võistluspaigaga kohanenud olevat. Väljak oli pehme ja tuul oli väga tugev, mistõttu ülitugevatel ja üsna pikkadel vastastel oli kindlasti meie vastu eelis.
Salmel oli ka loosiõnne. Neil õnnestus valida esimeseks poolajaks vastutuult väljakupool ja mängu otsustavaks teiseks poolajaks allatuult mängimine. Esimene poolaeg oli ettevaatlik, kumbki võistkond ei suutnud mängu vastase värava alla suruda. Salme asus mängu küll juhtima, aga poolaja lõpuks olime meie juba 2:1 eduseisus. Teadsime, et sellest seisust võib teiseks poolajaks väheks jääda, kuid tuli anda endast parim.
Saarlased näitasid viikingite jõudu
Teine poolaeg oli täpselt nagu uus mäng. Olgu ära märgitud, et mäng lõppes ametlikult skooriga 6:4 Salmele. Kord oli üks peal, siis teine, 10 minutit enne mängu lõppu oli seis veel 4:4 ja tundus, et võib näha ka penalteid. Nii siiski ei läinud, jalgpallijumal ilmselt nägi ette, et vihma hakkab sadama ja lõpetas mängu varem. Seega oli tal vaja võitjat.
Kuidas Salme siis seda ikkagi tegi? Allatuult mängides hakati igat auti, mis teeniti vastase väljakupoolel, kasutama standardolukorrana. Nimelt mängis FC Salme rivistuses ka Jako Lindrop, kes odaviskajana suudab palli audist visata allatuult mängides umbes 50-60 meetrit. Mängu võiduvärav sündiski otse audist - ründava võistkonna poolt vaadates vasakult äärelt tulnud aut leidis ilma kellegi puuteta väravavõrku. Kuna rahvaliiga juurde kuulub ka tihti tugev koduvõistkonna eelistamine, siis luges kohtunik selle värava ära. Tegelikult on reeglites kirjas, et värava lugemiseks peab seda keegi puutuma, audist otse visatud värav ei tohiks lugeda.
Eks siin see rahvaliiga valupunkt peitubki. Mõistan, et enamus eesti paberitega kohtunikke on ka täiesti ebakompetentsed ja hullupaberitega, aga kui vilistama lubatakse suisa mõni suvaline sõber, siis ei ole aususest tihtilugu juttugi. Saan aru - ressurssi pole raisata - aga vähemalt play-offidest alates võiks küll „päris" kohtunikud mänge kontrollida, sest probleem on suur ja mitte ainult selles Rahvaliiga mängus ei „eksinud" kohtunikud jõhkralt.
