"Balti riikide sooviks on otsetoetuste taseme kiirem järgijõudmine teistele riikidele. Vastasel juhul satub tugeva löögi alla meie põllumajandussektori konkurentsivõime, väheneb kohalik tootmine ja suureneb importtoodangu osakaalu tähtsus kohalikul turul," ütles Kokk.

"Avaldusega kutsub Riigikogu Euroopa Liidu liimesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles kehtestama selline ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsetoetuste süsteem, mis tagaks võrdsed konkurentsitingimused kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele. Samuti peame vajalikuks  järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil üleminekut  uuele otsetoetuste arvestamise metoodikale, mis võimaldaks vältida olulisi erinevusi Euroopa Liidu otsetoetuste kõrgeima ja madalaima taseme vahel ning mis arvestaks majandus- ja keskkonnakriteeriume. Tarvis on jätkata nii otsetoetuste kui ka maaelu arengukava meetmete rahastamist selliselt, et oleks tagatud põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutlik areng ning arvestama liikmesriikide eripärasid," märkis Aivar Kokk. 

"Eestis on elaniku kohta ligi kaks korda enam põllumaad kui Euroopa Liidus keskmiselt (vastavalt 0,69 ha Eestis ja 0,37 ha Euroopa Liidus keskmiselt). Eesti põllumajandus tagab meie isevarustatuse piima ja teraviljaga (isevarustatuse tase 2010. aasta andmetel oli 162 protsenti piimal ja 120 protsenti teraviljal) ning on suuteline seda peaaegu tegema ka teiste peamiste põllumajandussaaduste osas. Seega oleme suures osas võimelised tagama meie toidujulgeoleku - see on väga oluline just tänasel päeval olukorras, kus maakera rahvastik pidevalt kasvab," lisas ta.

Aivar Koka sõnul toetasid avaldust kõigi Riigikogu fraktsioonide ja endistest keskerakondlastest koosneva Demokraatide ühenduse liikmed.