Aivar Kokk ütles, et praeguse pensionisüsteemi järgi on üks pensioni aastakoefitsient võrdne keskmise kuutasuga, mis tähendab, et need, kes teenivad alla keskmise palga, saavad iga töötatud aasta eest väiksemat pensionikoefitsienti. "Arvestades seda koguneb praeguse süsteemi järgi ligi kolmveerand inimestest märksa vähem pensioniaastaid, kui on tegelikult tööd tehtud. Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju konkreetse inimese eest on makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel," märkis Riigikogu liig.

"Inimesed, kes teenivad miinimumpalga lähedast summat, teevad küll igal tööpäeval usinalt tööd, aga pensioniaastaid tuleb juurde napilt, sest pensioni aastakoefitsient jääb alla 0,4. See tähendab, et pensioni-ikka jõudes on töötatud küll üle neljakümne aasta, aga tegelikult ei ole tänase pensionisüsteemiga talle kogunenud isegi 20 pensioniaastat. Selline süsteem jätab ligi 75 protsenti meie elanikest tulevikus raskesse olukorda, sest lisaks väiksemale pensionikoefitsiendile ei kogune väikese palga juures eriti ka pensioni II sambasse," rääkis Kokk. "Olukorra parandamiseks ja õiglasemaks muutmiseks peaks Koka hinnangul iga täiskohaga töötatud aasta andma vähemalt ühe aastakoefitsiendi," rõhutas ta.

Pensionide teemalises arutelul Riigikogu IRLi fraktsioonis osaleb ka Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktor, sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik.