Kirjutis Märjamaa kohta ajalehes Uus Aeg 24./26.10.1902 nr 124...125 ‚Märjamaa alev' /R./

Igal pool saadeti viimasel ajal (enne monopoli tulekut) palvekirjasid kõrtside ära kaotamiseks ülemale poole, mõnes kohas tegivad seda juba naesedgi, aga Märjamaa kihelkondas ei teinud seda keegi, keegi ei mõtelnudgi selle pale, vaid kõikidel olivad kõrtsid armsad, keegi ei raatsinud neid ära kaotada tahta.

Alevis oli juba 4-5 kõrtsi, aga kui palju siis Märjamaa kihelkonnas? Kui tohin ütelda ja ilmale kuulutada, neid oli koguni hää kari - terve tosin! - see on 12 tükki, mis veel monopoli tulekuni tegevusel olivad. Ennemalt oli neid palju, palju rohkem, nii et verst ja kõrts. Mõne mõisa järele oli koguni 2-3 kõrtsi! Ja kõik need elutsesivad ja päälegi veel koguni jõudsasti.

Kes võib selle vastu seista, et Märjamaa kihelkonnas rahvas mitte kõrtsi armastajad, sõbrad ja tublid joodikud ei olnud? Mitte keegi! Kui nad need ei oleks olnud, siis ei oleks nad ka neid hukatuse hallikaid nii palju sallinud, ega neid üleval pidanud; need oleksivad ammugi kadunud olnud, aga õnneks tuli ometi 'monopol', mis nende elule otsa peale tegi.

Kõrtside arv on nüüd kõigil teada, et neid 12 oli, aga vaatame siis ka, kui suur arv on Märjamaa kihelkonnas koolisid.

Käsi hakkab värisema, kui nende pale mõtlema ja neid lugema hakkad, sest nende arv on kõrtside kohta väikene, koguni väikene - ainult 12 Luteruse usu vallakooli ja kui õigeusu 2 kooli juurde arvame, siis on neid 14.

Ometigi on aga Märjamaa kihelkondas 17 valda (nüüd kannavad külade nime), aga ainult 12 kooli! 12 külas on kool, 5 küla on koguni ilma, lapsed käivad teistes koolides. Koolmeistrite palgad on väikesed ja sellegagi on neil tegemisi, enne kui kätte saavad. Koolmeister näib elanikkude meelest armuleiva sööja olevat. Mõni kool, nii kui Limmandus, seisab vahest aastate kaupa tühi, ilma koolmeistrita, kuna aga Kükita kõrts ühte kordagi ilma kõrtsimeheta pole olnud. Kõrtsimeest oli jõudu üleval pidada, aga koolmeistrit mitte. Kas pole kena! Ülepää ja täiesti õigust ütelda, elab terve kihelkond täitsa vaimu pimeduses ja magab kui und.

Lõpp