Ajaloolis- kultuuriline pärimuskutse tulevastele põlvedele
Esimesel päeval külastati Eesti Vabaõhumuuseumi, jalutati Glehni pargis, kiigati Nõmme muuseumisse. Naaberkoolis valmistati üheskoos rahvusliku sümboolikaga võileivaalused – käivad ju meie poisid seal tööõpetuse tundides. Kooli aulas toimunud vabariigi aastapäeva kontserdile järgnes kohvilaud eestipäraste suupistetega. Kui kiluvõileivad kadusid kandikutelt välgukiirusel, tuli kama nimel ikka märksa rohkem vaeva näha. Aga töö kandis vilja ja nii mõnigi külaline andis lubaduse oma reisikohvris ka kamapakile ruumi leida.
Tallinnale pühendatud päeval avas (üksnes meie jaoks) oma uksed ajaloomuuseumi Suurgildi hoone. Külalistele pakkusid huvi Katariina käigu omanäolised töökojad. Muidugi ei saadud ka Lennusadamast „ei üle ega ümber minna“ - ikka sisse. Õhtupooliku sisustasid mõttemängud ja „Mees La Manchast“, kes seekord Estonia lavalaudael üles astus.
Eesti päev kulges mööda Lahemaa rahvusparki. Elevust pakkus Palmse mõisa haridusprogramm ja Käsmu meremuuseum. Päev sai vesise ja lõõgastava lõpu Rakvere veekeskuses.
Käsitöö ja kunstipäev algas Kadrioru kunstimuuseumis ning jätkus KUMU-s. Saadud teadmisi sai peagi rakendada koolis toimunud mälumängus, mille küsimused hõlmasid kolme balti riiki. Teooriale järgnes praktika – pärastlõunal avati töötoad, kus meie pedagoogide näpunäidete järgi toimetati. Magusasõbrad said martsipanist kujukesi voolida ja šokolaadi valmistada. Näputöömeistrid võisid tikkida nii arhailiselt, masinaga kui ka „lihtsalt kolme sõrme abil“. Valmisid õnnitluskaardid, ehted ja üht-teist krakleetehnikaski. Nõmme mändidelt langenud käbid pakkusid inspiratsiooni uksepärgade ja küünlaaluste meisterdamisel. Külalised ei jõudnud ära imestada meie õpetajate mitmekülgseid oskusi ja andekust. Eks me olime sellest isegi teadlikud, aga ikka on hea kuulda „kui keegi võõras selle valju ja kõva häälega välja ütleb“. Kõike oma kätega tehtut oli aega imetleda kooliöö ajal, mis lõppes alles laupäeva hommikul kell üheksa. Mõned tunnid keha ja vaimu kosutuseks kulusid tõesti ära, sest peagi järgnes tants ... Nimelt oli kogu pärastlõuna sisustatud rahvatantsude, -laulude ja ringmängudega. Läti rahvalauluga „Puhu tuul“ puhuti üheskoos külaliste purjeisse tuul sisse ja sätiti need kodutee kursile.
Pole salata – see oli pingeline ja töine nädal kogu kooliperele - püüdsid ju kõik nõu ja jõuga abiks olla. Kogetud ühtsustunne oli seda väärt. Suur tänu kõigile, kes seda tunnet luua aitasid! Küllap püsivad mälupildid toredatest ettevõtmistest silme ees veel kaua ja oma kätega tehtu pakub silmailu veel piki aastaid.
Meid endid aga ootab kevadel ees taas uus „minemine“. Koosneb ju projekt kolmest etapist. Leedulase ja eestlased on võõrustajate rollis juba olnud ja nüüd tuleb lõunanaabritel maikuus otsad kokku tõmmata ja seejärel võib selle projekti purjed lõplikult kokku rullida. Aga seniks... kohtumiseni Lätimaal!
