Äksi Piimaühistu asutamine ja lõpetamine
1914. aastaks oli registreeritud 134 ühistu põhikirja, neist tegutsema hakkas 92. Ühistegevus hoogustus üldse eelmise sajandi teisel kümnendil. Ekslik on arvata, et algatus tuli alati altpoolt, see toimus riigi aktiivsel soodustamisel ja isegi sundusel - taganttõukamisel.
Sõjasadamate ja sõjatehaste ehitamine Venemaal, sealhulgas ka Tallinnas, tõstis vajadust toiduainete tootmise suurendamiseks.
Esimene Äksi Piimatalituse ühisuse põhjuskiri on kinnitatud Maakorralduse ja Põllutöö Peavalitseja abi krahv Ignatjevi poolt 30. okt. 1913. a. Siitpoolt kirjutas alla 8 asutajaliiget. Äksi Piimatalituse Ühisus asutati Aleksandri ja Kuimetsa valda eesmärgiga, et oma tegevusega ringkonnas piimatalituse edendamist ja täiendamist tegelikult toetada, oma liikmeid loomakasvatajaid ja põllupidajaid õpetada, kursuseid korraldada, koole avada, ergutada tõuloomade kasvatamist ja seakasvatust, olla abiks põllutööriistade muretsemisel ja põllusaaduste turustamisel Venemaal ja välismaal.
Ühisuse töö seisab kohaliku politsei ülevaatuse all. Ühisusel on kohustuslik alustada oma tegevust 2 aasta jooksul. Liikmeid peab olema vähemalt 18, kui liikmeid jääb vähemaks kui 12, tegevus lõpetatakse. Üles on loetletud liikmete kohustused ja õigused, valitsemine, koosolekud, aruandlus, tegevuse lõpetamine. Õigus ühisust kinni panna jääb kubernerile, kes teeb ettepaneku Maakorralduse ja Põllutöö peavalitsusele.
Ega see ühisuse asutamine ikka päris ludinal ei läinud, see oli isegi natuke naljakas. 9. veebruaril 1914. aasta esimesele asutamiskoosolekule ilmus põhjuskirjale 8 allakirjutanust kohale ainult 3, kuna nõutav on vähemalt pool, lükati koosolek 2 nädala võrra edasi. Koguneti 23. veebruaril 1914. a. kohal oli viis allakirjutanut. Enne kui päevakorra juurde mindi, ilmus politseikordnik koosolekule ja teatas, et tema politseiülemuselt koosoleku pidamiseks teatust saanud ei ole ja pani ette koosolek ära lõpetada. See korraldus täideti silmapilkselt.
9. märtsil 1914 Äksi koolimajas õnnestus piimaühisus ära moodustada. Koos kaheksa asutajaliikmega sai liikmeid 35. Liikmeteks astusid ka Habaja ja Ojasoo mõisa omanikud.
Valiti ühisuse eesseisus: Presidendiks Johan Orasi (täpsemalt ei leia), Kassapidaja Tõnu Hea, ilmselt Kõue Liidaku talu, Kirjatoimetaja Johannes Puur (Alansi Soontemäe, Sookõrtsi talu omanik) Kandidaatideks presidendile: Jüri Ehrenvert (täpsemalt ei leia), kassapidajale Hans Tuur (Kirivalla, Seasküla talu), kirjatoimetaja Hans Tõldsepp (täpsemalt ei leia). Revidentideks said Ojasoo ja Harmi mõisa omanik Ewald Hoyningen-Huene ja Habaja mõisa omanik Artur v. Hunnius ja V. Lepp (Alansi küla Magdeburg (Tiidu) talu). Asutajaliikmed ja põhikirjale allakirjutanud Villem Lepp (Alansi Magdeburg Tiidu), Johannes Puur (Alansi Sootemäe, Sookõrtsi), Nigol Lillevälja (Alansi Väljamäe Tagametsa), H. Truumann (täpsemalt ei leia), J. Kütsen (täpsemalt ei leia). Ülejäänud 3 asutaja liikme nime ei tea. Valdav hulk liikmeks astunuid oli Kirivalla külast, nende hulgas ka minu vanaisa ja vanaonu Villem ja Martin Männik, Tõnu ja Kuusiku-Kääri talude peremehed. Äksi meiereile tööstushoone ehitamiseks andis loa Eestimaa kubermangu veterinaarinspektor 31. mail 1914, luba tegevuse alustamiseks uues hoones 1914???
Minu ema, kes oli sel ajal 8-aastane, väitis end mäletavat, kuidas isa tõi esimest korda püti võid koju ja rõõmustas, et nüüd hakkab elu jõudsalt edenema. Tol ajal pakiti või puupüttidesse. Kahtlemata oli vanaisal õigus.
Karjapidamisest hakkas tõusma tulu , talumehel tekkis raha. Seda ma ei tea, kas ühistu turustas ise toodangu või jäi see liikmete enda mureks.
Elu liikus edasi, 1915. a. algas I maailmasõda, tuli iseseisvumine, Vabadussõda, maareform, saadi maaomanikeks, tekkisid asundustalud, kelle arvel kasvas piimaühisusse kuuluvate liikmete arv ja kui lõppes majandussurutis kolmekümnendate aastate lõpus, tundus, et elu liigub jõudsalt edasi. Lõpp tuli aastal 1941 Eestimaa anastamisega, mis paiskas segi ja lõpetas tavapärase elurütmi, hävitas halastamatult inimelusid, unistused, tõi uue elukorralduse. Kosuti sõjast.
Äksi Piimaühistu aasta aruandlusvalimiskoosoleku 6. märtsil 1949 Äksi Rahvamajas protokolli andmetel selgus, et ühistu toimis väga tõhusalt. Liikmeid oli 215. Siis võtsid koosolekust osa juba kõrgematest organitest seltsimehed ja käibel oli termin rahvamajandus. Kulakud tuli ühisust välja heita. Protokollist selgub, et seda oli tehtud juba 1947. a. Võeti vastu 6 uut ühistu liiget. Kasumist jagati töötajatele, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmetele ning tublimatele piima tootjatele preemiat.
Eraldati raha Äksi rahvamajale isetegevuse arendamiseks, Kõue Valla Vabatahtliku Tuletõrje Ühingule puhkpulliorkestrile pillide ostmiseks, tagati pangalaenu Kuimetsa koorejaama kapitaalehituseks. Ühistu tegevuse laiendamiseks ja töötajatele korteriteks osteti maja.
Tekkis juba komme tugevale juurde liita nõrku, et küll siis neil ka elu paraneb. Liideti tugevale ja elujõulisele ühisusele Kirivalla, Uueveski ja Triigi masinatarvitajate ühistud. Juhatuse esimehe Edgar Teeveeri ja juhatuse tööga jäädi rahule ning Edgar Teeveer valiti ühehäälselt oma tööd jätkama. Mainimata on, et ühisuse koosseisu kuulusid Kõue, Virla ja Kuimetsa koorejaamad. Massiküüditamisele 25-27. märtsini jäi täpselt 19 ööpäeva. 20. märtsist kuni 20. aprillini moodustati 2112 ühismajandit Eestimaal.
Piimaühistu likvideerimine.
Kasutatud Äksi Piimaühistu likvideerimise lõppbilanssandmeid. Mis ajast kehtestati loomakasvatajatele kohustuslikud riiginormid ja kui suured need olid, ma ei tea. Väiketööstuse arvestus seisuga 01.01.1950 oli Äkis Piimaühistu piima tööstuses tööl 16 inimest, neist töölisi 14. 1949. aastal toodeti 60765 kg võid, 1947 kg kohupiima, 259544 kg täispiima ja 6684 kg kaseiini. Kokku tehti toodangut 1 482550 kg 1221889 rubla eest.
Harjumaa TK Rahandusosakonna riikliku registratsiooni lehele 15. juunist 1948. a. on jõhkralt peale kirjutatud: Vastavalt NSVL MN määrusele 5.VI 1950 a. N° 2408 ja Eesti NSV MN määrusele 25. VII 1950 N° 648 Äksi Piimatööstus on määratud likvideerimisele ja likvideerimise läbiviimine on pandud ühistu juhatusele Kõue valla Täitevkomitee esindaja osavõtul. Likvideerimise tähtaeg 20. nov. 1950. a.
Alus: Äksi Piimaühistu kiri 22. sept 1950. See jätab mulje, et Äksi Piimaühistu ise palub end likvideerida. Kõik allkirjad on loetamatud, seltsimehed uskusid ajavat õiget asja.
Likvideeritavas ühistus oli liikmeid 333. Põhivahendid anti üle tasuta. Liha- ja Piimatööstus Trustile põllumajandusinventar, seemnevili kolhoosidele, mida oli moodustatud 8. Traktorid 3tk, haakeriistad Tallinna MTJilmselt masina traktorijaam.
Ühistu liikmetest on 40 isikut surnud, enamus neist maha lastud, teadmata - küüditatud, ümberasustatud - küüditatud ja vangis, üksikud metsas.
71 liiget ei olnud veel kolhoosi astunud. Neile inimestele, kes esimesel aastal kolhoosi ei astunud, anti 1 aasta pikendust, aga maksud pandi peale sellised, et oli valik kas minna vangi või kolhoosi, sest maksta ei jõudnud.
Vastaval PÜK kesklikvideerimise komisjoni koosoleku protokollile nr. 18 27. detsember 1950. a. loeti Äksi Piimaühistu likvideerimine läbiviiduks. Enne likvideerimist oli Äksi piimaühistu töö kestnud edukalt 36 aastat. Äksi meierei töötas edasi, töödeldes ümber ühismajandite ja kolhoosnike piima.
Äksi Piimaühisuse koosolekute protokollid. Kasutatud veel Sulev Vahtre „Eesti ajalugu" 2007
